Klassitsistliku stiili valitsemisaeg langes siin ühte majandusliku tõusuga, mille elas läbi 18. sajandi lõpul ja 19. algul Põhja sõja hävitusest kosuma hakanud maa. See 4 aeg oli ju õieti suurmaapidamise õitseaeg. Tähtis oli ka asjaolu, et Baltimaad, mis ordu ja rootsi ajal osutusid suurtest kultuursetest keskustest kaugel olevaks provintsiks, vene ajal sattusid silmapaistva kunstikeskuse Peeterburi lähedusse. Klassitsismi õitseaeg Eestis ja Lätis näib olevat aastatel 1800-1820, just sel ajal on tekkinud suurem hulk ilusamaid hooneid. Autoritena esinevad siin muuseas mõned tuntud väljamaa meistrid Quarenghi, Krubsacius, Engel, Rusca, Berlitz. Silmapaistvaid ehitisi on sel ajal tekkinud kõige pealt mõisahoonete näol. Eestis oleksid mainimisväärt Järvakandi, Riisipere, Kolga, Valgu, Aruküla, Hargla, Kohila, Hõreda mõisad
kirjakeelt (ja samas - interneti kasutusest tulenevalt on jällegi märgatav kõnekeele mõju kirjakeelele). Tolleaegne kirjutatud keel juhindus mitte niivõrd ettekirjutatud reeglitest, kui keeletajust ning -tundest. Grammatikareeglitega vägistamata esinevad (pealtnäha) suvaliselt mõlemad sõnakujud "nüüd" ja "nüid", "peaks" ja "piaks", "healel" ja "häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle 6 Peeterburi. Loomulikult erinevad ka kokku-lahkukirjutamisreeglid, (nt "liht teenistuses"). Põnevaid sõnu leiab muidugi ka, nt "valvaka-juusteline mees", tõeline kaunissõna : "kapstas" (ehk "kapsas"). Veel grammatika-alaseid tähelepanekuid: vähene osastava käände kasutatavus, selle asemel omastav. Kõik riikide jm kohanimedega seotud sõnad on kirjutatud suure tähega: Eestlane, Riialane, Venekeel, Saksakeel (üks sõna!). Komakasutuse kohapealt tundub asi olevat üsna juhuslik.
annaabi.ee 
