Põhjasõda · Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri. · See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul. Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda · Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil. · 1700.a sügisel alustas sõja tegevust Vene tsaar Peeter1, tuue oma väed Narva alla. Rootsi
Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Peeter1-Oli Venemaa tsaar.Soovis muuta Venamaa süsteemi tegusamaks.Asutas senati.Lõi kolleegiumid.Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi.Ma jaotatti 10 kohturingkonnaks.Tema ajal omandas absolutism väga eheda kuju.Tema pojapoeg oli Peeter2. Katariina 2-Tema veres polnud tilkagi vene verd.Sai tuntuks kui valgustatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks :aadlike jaoks ja rajati ämmaemandate kool.Koostatti suur komision.Suure
usaldama vaid omaenese mõistust. Oma teostega püüdsid nad rahvahulka harida ehk valgustada, sp nimetati 18saj. valgustussajandiks. 18. SAJ teisel poolel tekkis valitsemisviis mida nimetati valgustatud absolutismiks. Valitsejad pidasid enda ülesandeks rahva teenimist ja üldise hüveolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele. 18. saj VENEMAAL - algas suurte reformidega. Peeter1 püüdis venemaad euroopalikumaks muuta. Muudeti venemaa valitsemiskorraldust, korraldati ümber sõjavägi ja maksusüsteem PÕHJASÕJA - tulemusena saavutas venemaa väljapääsu läänemerele ja tõusis ida-euroopa võimsamaks riigiks. 1739 ilmus eestikeelne piibel. 1697 suundus Peeter 1 suure saatkonnaga välisreisile. Lootis leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. 1700 vallandus põhjasõda 1725 - impeeriumi rajaja suri
Teise grupi liidriks oli vürst Dmitri Golitsõn, koos ajalooliste aadlisuguvõsaesindajatega ning troonikandidaaadiks tollal veel 10 aastane Peeter I hukatud poja Aleksei poeg Peeter II. Järgmise keisri määras Kõrgeim Salanõukogu, milles oli juhtpositsioonil Peetri soosik ja Peterburi kuberner Aleksandr Mensikov. Keisrinnaks sai 3 aastaks Katariina I, kuid ta suri aastal 1727. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I · http://www.hot.ee/iffcool/Peeter1.html · http://www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/index.php?&id=162 · EE · Eneke · Uusaeg I osa Pildid · http://www.hot.ee/vabadussoda/peeter.gif · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peter_der-Grosse_1838.jpg
Riigi kassa oli tühi, kuid kuningpaaril olid ülisuured väljaminekud. Seega vajati reforme. Rahanduse pea kontrolööriks määrati jacques tugot. Olid teadmistelt oma ajast ees, ja tahtis riigi toimimist tõsiselt reformida. Soovis kaotada kõrgklassi maksuvabastuse. Pidas vajalikuks viljakaubanduse vabadust. Et motiveerida inimesi vilja kasvatama. Nõudis riigi poolt rahvale leiva karanteerimist. Soosis turumajandust , kuid feodaal suhted ja kõrgkihi vastupanu takistasid teda. Venemaa! Peeter1. 1682-1725 esindas absulutismi. Reformisriigi asutuste süsteemi. Asutas senati ja koleegiumid(ministeeruim). Kehtas teenistus astmete tabeli(14astet, et motiveerida karjääri tegema).kehtestas kubermangude süsteemi. Üritas kehtestada võimude lahusust. 1721a võtis endale kesri tiitli. Ja esmakordselt kehtestas pärimis õiguse nais liinis. Katariina 1. peeter 1. lesena korraldas palee põõrde valitses koos aleksandr mensikov. Asutas uue kõrgema riigivõimu organi- ülemsalanõukogu.
annaabi.ee 
