Kodumaalt tõid prantslased kolooniatesse kaasa suurmaaomandile tugineva feodaalpõllumajanduse. Veerand kolooniate haritavast maast kuulus katoliku kirikule. Just prantslased alustasid neegerorjade toomine Aafrikast Põhja-Ameerikasse. Samas säästeti sellega indiaanlasi, kelle suhted prantslastega kujunesid märksa paremaks kui suhted Inglise kolonistidega. Usutunnistuselt jäid Prantsuse kolooniad katoliiklikuks, hugenotte kuninga valdusteks peetavatesse kolooniatesse ei lubatud. Mõisted Lääne- ja Ida-India. Lääne-India- kompanii asus korraldama kaubandusr Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga Ida-India- kaubakompanii, mis korraldas kaubandusr Aasia suunal Euroopa riikide tähtsamad koloniaalvaldused varauusaja lõpul. holland- indoneesia, venetsueela rannikusaared, brasiilia põhjaranniik inglismaa- bengali-gangese alamjooksu alad, bermuuda saared, jamaica, guatamaala moskiitorannik, mõned väike-antilli saased(neitsisaared)
neid toota. Hitler, olles tagala kindlustanud, vältinud ühisrinde tekkimise, söandas 1.sept 1939 käivitada Saksa-Poola sõja. Edu tõi Sm-le ennekõike uudne taktika- välksõja taktika. Kui enamikus maailmas toona nähti tankides vaid jalaväge toetavat relva, siis Sm ja NL olid erandid, formeeriti tohutuid soomusvägede koondisi, mis olid suutelised tegutsema iseseisvalt. Välksõja taktika eeliseks see, et tankikoondised pidid vastase kaitsest läbi murdma, mitte takerduma rindejoonel peetavatesse lahingutesse, vaid tungima sügavale vastase tagalasse. Poolakad polnud oma armeed jõudnud täielikult mobiliseerida. 8.sept jõudsid saksa eelväed Varssavini. Plaanid polnud siiski 100% täitunud, osa saksa sõjaväelisest juhtkonnast oli lootnud, et Varssavini jõudmine tähendab sõja lõppu, nii siiski ei läinud. Märkimisväärne osa Poola armeest jõudis tõmbuda Visla taha ja luua uue kaitsejoone, sakslased pidid ümber mõtlema ja koostama uue suure ümberhaaramise plaani,
annaabi.ee 
