inimene omaks ühiskonnas levivad mõistuspärased käitumised. Kuigi erandlikult võib inimene omaks võtta ka käitumise hälbed ja moraalitunnetuse anomaaliad. Näiteks kui inimene on kahjulik enda tegudega pikemas perspektiivis ka lähedastele ja ühiskonnale, siis on see samuti moraalselt taunitav. Mill sõnastas "sotsiaalsete õiguste" teooriat kui iga üksikisiku absoluutseks sotsiaalseks õiguseks nõuda, et teised käituks samamoodi nagu tema. Kui teine kaldub tema poolt õigeks peetavaks käitumisest kõrvale, siis on alust arvata, et rikutakse sotsiaalseid õigusi. Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud. Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata
15 arvutuspulkade abil, teine märgib tabelisse erinevate värvidega, kolmas võtab arvelaual, neljas näitab joonlaual, viies kirjutab tahvlile, kuues leiab arvudereas ja näitab. 41. Tüüpilised vead ja raskused liitmise ja lahutamise oskuse omandamisel 20 piires. Liitmisvead: Liitmine on tehetest kõige kergem, seal on vähem vigu kui lahutamisel. - Algteadmiste puudulikkusest tulenevad vead. - Järguületuse viga laps lisab ühelised kümnelistele meeles peetavaks arvuks ja kümnelise kirjutab üheliste summa kohale. - Unustab lisada kümnelise. - Märgi eiramise viga (liitmise asemel lahutab) - Nullivead - Hooletusvead - Tehted üksteise alla valesti kirjutatud Lahutamisvead: põhiprobleemiks on laenamine, ka üle nulli laenamine. - tavaline lahutamisviga on väiksema lahutamine suuremast - puudulikest algteadmistest tulenevad vead - nulli- ja hooletusviga
annaabi.ee 
