Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „tempietto“. Tema nimega on seotud ka rooma kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo kiriku peerti kiriku ehituslugu. da VINCI kõrgrenessanssi esimene suurmeister. (skulptor, arhidekst, ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ kabeli ehitusel. Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal)
Tal käis palju kosilasi, nagu eelnevalt mainitud, kuid talle ei sobinud keegi peale Märdi. Vahepeal oli Maie juba lootuse kaotanud ja arvas, et peab sunniviisiliselt Ennule naiseks minema, kuna isa seda soovib. Ta nimelt vihkas Ennu juures seda, et ta oli lühike, paks ja tal puudus põial. Mäeotsa Peeter, Maie isa, oli kangekaelne vanamees, kes ei tahtnud tütart mulgile naiseks anda. Ta pooldas pigem Ennu, kuna tema olevat rikkam ja palju parem. Enn ise pidevalt keerutas Peerti ümber ja ajas mesijuttu, et ikka Maiet endale saada. Peeter jäi ta mesijuttu uskuma. Jüts oli Maie noorem vend. Ta oli koolipoisi vanuses ja üsna hea vend Maiele. Ka tema oli Maie ja Märdi poolt ja aitas neid kui vaja. Jütsi koolitee jäi pooleli, kuna ta isa arvas, et haridus ei ole oluline. Vaid tänu Märdi seletustele hariduse vajalikkusest sai ta oma haridusteed jätkata. Teose idee oli see, et tarkus on tõesti tarvilik vara ja ilma selleta ei saa. Eks ikka tänu
Maardla Kukruse Viivikonna Peerti III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X TAPA Kukersiidikihtkond O3kk Maidla L, M, N, O, P, I, II
lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Võru orund on kohati madalkühmuline savitasandik, mis märgib kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustiku serva. Aluspõhja pealmise osa moodustavad valkjaskollased päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad õhukeste heledate aleuriidikihtidega. Lademe paljastumist võib näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal. Peerti jõe vasakkaldal on paljandeid (kõrgus kuni 8 m), mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse. Sellest kuni 4 km ülesvoolu paljanduvad dolokivid ja mergeldolokivid. Hargla nõgu on õhukese pinnakatte ja liustike poolt kulutatud aluspõhjaga. Võru orundi nõguvorm on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale. Nüüdispinnamoe moodustavad liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Nõo keskne
annaabi.ee 
