aga parema kvaliteediga masinaks, selle kasutamise vahemaad ja piirkonnad suurenesid. Telefonid hakkasid kõvasti arenema ja arenes ka telefoniside, mis võimaldas juhtmevabu telefone. Hetkel toimub areng ja muutused telefonide osas eriti kiiresti mobiiltelefonidega. Tavatelefonid osatähtsus järjest väheneb. Algsed mobiiltelefonid olid suured ja kohmakad. Ajapikku muutusid aga need väiksemaks ja lisandus palju erinevaid funktsioone telefonil. Valgustus Pimedas ruumis tehti töid esialgu peergude valgel. Kasutati ka tõrvikuid.Hiljem hakati kasutama küünlaid, mida tehti rasvast ja seebikivist. Elektri abil töötavaid valgusteid hakati kasutama 19. sajandi algul. Algul hõõglampidega, praeguseks on leiutatud LED valgustid. Auto Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci 1490. aastal. Esimene masin liikus auru abil. Hiljem lisandus gaasimootor. Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid.
Rehetoas olid seinte ääres pingid ja lavad (kravatid), kus sai peal magada. Istumiseks kasutati veel puupakke ja järisid. Magamislava all oli muust ruumist võrega eraldatud kanatool (kanalaut). Vahel oli ukse läheduses teine kivi, mida nimetati "sandikiviks" ja kuhu istusid almust paluma tulnud kerjused. Neil ei olnud kombeks toas kaugemale minna. Valgust tares andis peerutuli. Peerge tõmmati kase - või männipuuhalust ja pandi vastavasse hoidjasse, pilakusse, põlema. Peergude asendamine uutega oli laste ülesandeks. Tule saamiseks hoiti reheahjus paksu tuha all süsi. Juhtus siiski tuli kustuma, käidi teisest perest tuld toomas põlema süüdatud riideräbalaga. Rehetoa õuepoolses külgseinas asus tavaliselt laud. Mehed istusid seinapoolsel pingil ja naised väljaspool. Kuna pered olid suured, siis kõik korraga söögilaua taha ei mahtunudki. Vana kombe kohaselt tüdrukud süües ei istunud. Ka teenijaspere sõi oma magamisasemel või järidel
208-211. Tallinn: Eesti Kirjastus 1942 12 HARAKAS HARAKAS. Muistendi järgi on harakas tekkinud vanakuradi tütrest (ka: nõiast, vanatüdru- kust). Et harakal on pikk saba, sugeneb sellest saamisloo täpsustus: harakas on tekkinud sõr- mest või varbast. Ühe teate järgi on harakas kuradi süda. Seletused haraka pika saba kohta on veel: see on talle jumala poolt määratud peergude näppamise eest; inimesed on talle peeru- kimbu järele visanud (taha pistnud). Eraldi tähelepanu väärib ka tekkelugu, milles haraka sünd on seotud nõia või vanakurja hukkamisega. Ühe teisendi järgi vabanes peigmees oma mõrsja rivaalist järgmiselt: ... siis kutsunud ta mõlemad omad naised enese juurde ja öelnud neile: ,,Kumb enne selle sõrmuse selle lina pealt minu kätte toob, see jääb mulle naiseks!" Naised pannuvad ka kohe plehku, vanapagana tütar ikka ees
annaabi.ee 
