Matkagrupi varustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, pisiremondiks. Kogu varustus (nii isiklik kui ka matkagrupi oma) peab mahtuma seljakottidesse. (Talvoja et al. 2005) Mitmepäevastel matkadel kehtib kuldreegel, et võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii väha kui vüimalik. Põhilised varustuse osad on: · riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasi olema läbilaskev. Peamised riided peavad olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda ning peab sisaldama piisavalt taskuid (taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas). · jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. · kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid)
sõltub matkavarustuse valik looduslikest tingimustest. Põhilised varustuse osad on: · riietus, · jalatsid, · kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid), · toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks), · toiduained, · esmaabi- ja turvavarustus, · tööriistad, · magamistarbed. Riietus koostatakse vastavalt kihilise riietuse põhimõtetele. Alusriided peavad reeglina olema puuvillased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasi olema õhku läbilaskev. Pealmised riided ehk üleriided peavad olema tuultpidavad (kuid mitte umbsed) ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda, üleriietel peab olema piisavalt taskuid ja need peaksid olema õigetes kohtades. Taskutesse peaks saama paigutada selliseid varustuse elemente, mida võib kõige rohkem vaja minna. Taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas.