Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks
ning väljub põletist välimise (7) ja sisemise suudmiku 6 vahelise pilu kaudu. Põletist väljumisel põlevsegu süttib ja annab põledes kuumutusleegi. 2.7. Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks.
annaabi.ee 
