ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Naeruväärne ei ole ta mitte selle siira püüde tõttu, vaid oma võimetusega. See komöödia oli Molière'i menukamaid teoseid. Muu hulgas väärib tähelepanu selle sõnakoomika: esindatud on eri kõnelaadid salongivestluste peenutsevast stiilist kuni teenijate värvika keelepruugini. Molière'i tugevus seisabki suurel määral just säravas sõnakasutuses.
seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskond, oma teadmistega eputamist, kui selle taga ei ole tõelist tarkust, silmakirjalikku vagatsemist. Moliere´i näidentitest ei leia intriigi- ega tegevuskoomikat. Tema näidendite lõpud on sageli kuntslikud, süzee arendus ei onud tema tugevaim külg. Moliere kasutas koomika esiletoomiseks oskuslikult keelt- sõnakoomikat. Ta oskas meisterlikult matkida mitmesuguseid kõnestiile (peenutsevast salongivestlusest teenrite rahvalikku kõnepruugini). KORDAMIS KÜSIMUSED 1. millal ja kus oli barokk ja klassitsism valitsevad? Hispaanias ja Itaalias valitsev barokk. Prantsusmaal klassitsism. Suurbritania ja Saksamaa oli mõjutatud barokist ja klassitsismist. 2. milline on seos klassitsismi ja antiigi vahel? Klassitsism järgis antiigi eeskuju. 3. nimeta klassitsismi põhijooned. Klassitsism põhineb mõistusel. Välditi kõike juhuslikku, segast. Nõudis
annaabi.ee 
