Sealt alates asub ta kaitsma naist. Ta väitis, et naine peab olema suhetes mehega vaba. Ta peab olema mehe sõber, mitte ori. Ta on öelnud, et armastust ei saa kasvatada, käskida ega sundida. Aga samas ei tohi armastust liiga vabaks lasta. Mingisugused normid, mõistusele alluvad, peavad siiski olemas olema, ning neid peab alati järgima. MUIDU KAVALDAVAD NAISED MEHED ÜLE Moliere pidas õigeks, et naiselik mõistus peab alluma mehe mõistusele. Peenutsejad mehed tunnistasid armastuse patuks, tabuks. Naised aga mõtlesid teisiti (tegelased): "Kas tõesti taevas peaks seda pahaks panema, mis nõnda meeldiv on, et üldse muud ei tahaks." Moliere jaoks on oluline armastus, kui moraalne tunne. Seepärast ei ole võimalik armastuses valetada ja silmakirjatseda. Sell ajal ei olnud tähtis siire tunde avaldamine vaid meelitsemine, mängimine tunnetega. 3. Järgmised satiirinooled olid suunatud pimesi uskumise vastu
Moliere: kirjanikunimi. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Julge satiir, „Tartuffe“ pärast kritiseeriti, rünnati, laimati. „Misantroop“. Peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid värvikamalt ja laiemalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Vahe satiir. Lahkas inimloomust koos selle vooruste ja nõrkustega. Komöödiad kannavad humaanset moraali ja filosoofiat: ta on inimlikkuse, inimliku lihtsuse pooldaja. Satiiri märklauaks on peenutsejad, teadmistega eputajad, silmakirjalik vabadus. Enamik tegelasi on mitmekülgsed. Näidendite lõpud on tihti kunstlikud, süžee arendus polnud tema tugevaim külg. Tugevus: tegelase karakteri psühholoogiliselt peen ja vaimukas esitus. Näidendi paneb särama sõnakoomika.
aristokraadiga, mehega või naisega. Vaesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja soolatud kala või juust. Liha oli laual harva ja ühekülgne toit ei andnud alati piisavalt jõudu. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Neile oli söömine eelkõige nauding ja tihti olid kulinaarsed nipid vestluses armastatud kõneaine. Toidupoolist võeti näppude või lusikaga, peenutsejad kasutasid kaheharulist kahvlit. Toidu kõrvale joodi lahjendatud veini. Vaesemad jõid odavat ja haput, rikkad kallimat ja magusamat. Palju tähelepanu pöörati külaliste väärikale kostitamisele. Kõrgelt oli hinnatud jäneseliha ja suitsuliha peeti rohkem alamklassi toiduks. Liha maitsestati Indiast toodud vürtsidega. Elurõõmsad romealased armatasid pidutseda ja kõige uhkemalt tähistati aastavahetust. Suurte riiklike pühade ajal aga kaeti pidulaud otse tänavale
annaabi.ee 
