Caterina de Medicit (1519 1589, Prantsuse kuninga Henri II abikaasa) peetakse Prantsuse köögile kui sellisele alusepanijaks. Enne teda oli prantsuse kokakunst suuresti keskaegne: paksud lääged kastmed pidid varjama riknenud liha maitset, raskepärased toidud maitsesid magushapult ning teravamaitselisi vürtse peeti ülimateks delikatessideks. Kui Caterina Prantsusmaale tuli, tõi ta endaga kaasa mitu oma Firenze kokka, kes olid hästi kursis itaalia köögi peensustega; see oli märksa kergem ja õrnem kui prantsuse oma, ühtlasi oli see paremini tasakaalus, sest renessanss oli lisanud toitudele hulga kõige erinevamaid tervislikke köögivilju, mida ei peetud enam lihtsalt vaeste ninaesiseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maria de Medic
Eduard Bornhöhe vaba lühiümberpanek aastast 1900 kandis pealkirja "Hispania rüütli Don Quixote imelikud teod ja juhtumised". 1924. aasta noorsooadaptatsioonis (tõlkija G. Peet) kasutati Doré illustratsioone. Aasta varasemale, samuti mugandatud väljaandele (tõlkija Helmi Jansen) on saatesõna kirjutanud Hugo Raudsepp. Ta lõpetab oma kirjutise skeptiliselt: "Kunas meil "hispaanlane" leiduks, kes selle suure teose kõigi stiililiste peensustega algupärandist eesti keelde kannaks, on raske ennustada. "Tegelikult ei tulnud kuigi kaua oodata. Sõjaeelse perioodi lõpuks oli selline "hispaanlane" Aita (Justa) Kurfeldti näol (1901-1979) ilmunud. Vähehaaval hakkas ta korvama suurt tühja kohta, mis hispaaniakeelse kirjanduse eesti keelde vahendamist tollal iseloomustas. 21 1939-1940 ilmus tema otsetõlkes "Don Quijote" terviklik 1. osa; ka saatesõna kuulus temale, värsid oli
annaabi.ee 
