5 7.JÄRELDUS Katsetava killustiku keskmiseks puistetiheduseks tuli 1371,7 kg/m³ ning terade tiheduseks tuli 1958 kg/m³. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 - 1400 kg/m³[1], seega katsetav killustik on õiges vahemikus. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur,siis betoon, milles kasutada antud killustikku jämetäitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Killustike peensusmooduliks tuli 5,07. Raado loengumaterjalist võib lugeda, et peensusmooduliks on 6,5-8,5, seega katsetatv killustik on peene. Killustku plaatjate ja nõeljate terade sisalduseks kogu proovis tuli 25 %. Nõue betooni valmistamiseks on 15 50 %[1]. See killustik on sobilik, et seda kasutada betoonis jämetäitematerjalina. Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 15,9 % ja 12,3 %. Mida suurem muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Muljumiskindluse järgi määratakse killustiku tugevusmark. Katses
arvel tsemendi kulu suureneb, sest väikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab ümbritsema. Liiva tühiklikkuseks saadi 40%. Soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda 40 - 42% lugedes Raado konspekti. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni täitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 1,86 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi läbimõõduga üle 5 mm olema <35%. Seega on katsetatud liiv ehitusliiv.[1] Antud katses saadi liiva peensusmooduliks 2,7. Antud liiva jämedust või peensust saab hinnata järgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. 2,7 jääb vahemikku 4-2,4,järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse 1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga, nagu Raado konspektist võis teada saada. Kõige suurema osa liiva koostises moodustasid liivaterad fraktsiooniga 0,5 1 mm(33,1%).
esimese katse puhul kasutav liiv kõlblik betoonis kasutamiseks. 2. katse puhul kasutatud liiv, mis on huumuserohke, pole kõlblik betoonis kasutamiseks. 9. Hinnang liivale Meie poolt katsetatud liiv on ehituseks kõlblik, sest liiva terastikuline koostis vastas RT 33- 10386 viimistluskrohvi valmistamise nõuetele. Joonis selle kohta on toodud lisas 1. Peenusmooduliks tuli 2,89, mis jääb vahemikku 4 - 2,4, järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse >1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Ka liivas polnud ekslikult huumust, mis ei lubaks kasutada liiva betoonis. Seega tegu on ehituskõlbuliku jämeliivaga. 10.Järeldus Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem on
arvel tsemendi kulu suureneb, sest viiikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Liiva ttihiklikkuseks saadi 40,4oA. Soovitatav liiva ttihiklikkus j?iab piirkonda 40 - 42%. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni tiiitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 2,2 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi liibimS6duga tile 5 mm olema <35yo. Seega on katsetatud liiv ehitusliiv. Antud katses saadi liiva peensusmooduliks 3,35. Antud liiva jiimedust v6i peensust saab hinnata jiirgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jiimedus v6i peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4: jiime, 2,8-1,5:keskmine ning 2,1-0,6:peen. 3,35 jaa:b vahemikku 4-2,4,jiirelikult oli tegu jiimeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse )1,3, jiirelikult oli tegu kasutamiskdlbliku ehitusliivaga. Liiva terastikulise koostise miiiiramise p6hjal v6ib oelda, et k6ige rohkem oli materjalis teri suuruses 0,5 - 0,25 mm
Katsetatud killustiku ttihiklikkuseks saadi 45,tyo. Killustiku tiihiklikkus n2iitab protsentides materjali vahele jii2ivate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel tiiitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest vflikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Antud tulemus on piisavalt suur, mis pdhjustab ka puistetiheduse ja niiivtiheduse erinevuse suure erinevuse. Killustiku peensusmooduliks saadi 4,75. Kirjandusest vdib leida killustiku peensusmooduliks 6,5- 8,5, seega katsetatud killustik on suhteliselt peene, kuna leitud tulemus on viiiksem kirjandusest leitavaga. Killustiku terade iilemiseks mSSduks D tuli 16 mm ning alumiseks mS6duks d 5,6 mm. Kuna terade suurima ja vfiima l[bim65du suhe peab olema suurem kui 1,4 ning katsete kiiigus saadud andmete pdtrjal saadi selleks suhteks 2,86. Jiirelikult vastab terade suurim ja vflhim vii[rtus killustiku
..1400 kg/m3). (b) Katsetatud liiva keskmine näivtihetus tuli 2647 kg/m3 kirjandusliku on 2655 kg/m3. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist, katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 99,7% katseproovi massist. Sõela avaga 0,5 mm läbis katseproovi massist 37,8%, kirjandusliku allika järgi on liiv MP- keskmine kui antud sõela läbib 30-70% katseproovi massist. Katsetatud liiva peensusmooduliks tuli 2,8, kirjandusliku allika järgi on liivMP-keskmine kui peensusmoodul jääb vahemiku 2,8-1,5. Katsetatud liiva tühiklikkuseks tuli 41%, kirjandusliku allika alusel on soovitatav tühiklikkus Vtühik= 40...42% Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Katsetatud liiva lahuse värv oli etaloni värvist heledam. Katsetatud liiv on nende andmete järgi keskmise peenusega ja sobilik betooni valmistamiseks (c)
Sõel ava, [mm] Läbinud sõel, [%] Katse läbind sõelal, [%] d/2 0...5 1,4 d 0...20 2,9 D 85...99 98,1 1,4D 98...100 100 2D 100 100 Tabel 7. EVS-EN 12620:2002 „Betooni täitematerjalid Killustiku peensusmoodul on 5,25. Killustiku, mida kasutatakse betooni täitematerjaliks peensusmooduliks 6.5-8.5 (Otsman), mis tähendab, et katsetatud killustik on liiga peen betooni täitematerjaliks. Plaatjate ja nõeljate terade hulk on 18,6%, mis on lubatud piirides (15…50%, 15…35%- raskebetoon) (Otsman). Saadud muljumiskindlus on 7,69%. Mida suurem muljumiskindlus seda tugevam on betoon. Antud muljumis kindlus vastab markile 1200 (kuni 11%). Kasutatud allikad 1. Показатели плотности. (n.d.). From http://aquagroup
annaabi.ee 
