natuke suurem, kui minul saadud katse tulemus. Liiva tühiklikkuseks sain 34,2 %, mis on tunduvalt vähem, kui see Raado konspektis on. Seal on liiva tühiklikus 40-42%. Meie katsetatud liivas oli 1,83% kruusa osakesi. 0,42 % oli suuremad kui 8mm ja 1,45 % oli suurem, kui 4mm. Ehitus liivas peab jääma suurem kui 5mm osakest hulk all 35%. Katsetatav liiv on ehitus liiv. Katsetatava liiva peensusmoodul on 3,5. Liiva peensusmoodul määrab järgmised kriteeriumid: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. Järelikult on tegemist jämeda liivaga. Kõige suurema osa liiva fraktsioonist moodustas 0,25-0,5 mm läbimõõduga liiva terad. Kõige vähem on 4mm liiva terasid. Liiva huumuse sisaldus ei ole kõrge. Lahus ei saavutanud etanooli lahuse värvi. Katses kasutatud liiv sobib viimistluskrohvi RT33-10386 valmistamiseks. Liiva saab kasutada betoonitöödel, teedele puistamiseks ja filtriliivana. 7. Kordamisküsimused 7
Nõue betooni valmistamiseks on 15 50 %[1]. See killustik on sobilik, et seda kasutada betoonis jämetäitematerjalina. Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 15,9 % ja 12,3 %. Mida suurem muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Muljumiskindluse järgi määratakse killustiku tugevusmark. Katses olid tugevusmargiks kas 600 või 1000. 8. KORDAMISKÜSIMUSED 8.1 Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Killustiku peensusmooduli väärtus on 6,5 8,5, mida suurem on killustiku puistetihedus, seda suurem on betooni tugevus. Killustiku nõeljate ja plaatjate terade hulk peab jääma 15 50 %. Killustiku tugevus peab olema betooni tugevusest 1,5 2 korda suurem.[1] 8.2 Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid? Betoonisegus kasutatavad killustiku fraktsioonid on 2-8 mm, 4-16 mm, 16-32 mm, 32-64 mm. [1] 8.3 Millise fraktsioonilise koostisega peab olema killustik betooni valmistamiseks?
Soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda 40 - 42% lugedes Raado konspekti. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni täitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 1,86 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi läbimõõduga üle 5 mm olema <35%. Seega on katsetatud liiv ehitusliiv.[1] Antud katses saadi liiva peensusmooduliks 2,7. Antud liiva jämedust või peensust saab hinnata järgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. 2,7 jääb vahemikku 4-2,4,järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse 1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga, nagu Raado konspektist võis teada saada. Kõige suurema osa liiva koostises moodustasid liivaterad fraktsiooniga 0,5 1 mm(33,1%). Kõige vähem on liivaterasid suurusega 4 mm(0,5%). Katses kasutatatud liiv sobib viimistluskrohvi RT33-10386 valmistamiseks
mõlemas soovituslikus piirkonnas. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist (d). Meie katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 98% katseproovi massist. Kõige rohkem oli liivas terasid suurusega 0,5 mm. Peenusmooduliks tuli 2,89. Seega on tegemist jämeda liivaga, kuna kirjanduses on jäme liiv defineeritud peensusmooduliga üle 2,5 (c). ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli 8 alusel, 4-2,4: jäme, 2,8-1,5: keskmine ning 2,1-0,6: peen" (b). 2,89 jääb vahemikku 4- 2,4,järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse >1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Viimane katsetus seisnes liiva huumusesisalduse määramises. Liivas, mida kasutatakse
iimbritsema. Liiva ttihiklikkuseks saadi 40,4oA. Soovitatav liiva ttihiklikkus j?iab piirkonda 40 - 42%. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni tiiitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 2,2 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi liibimS6duga tile 5 mm olema <35yo. Seega on katsetatud liiv ehitusliiv. Antud katses saadi liiva peensusmooduliks 3,35. Antud liiva jiimedust v6i peensust saab hinnata jiirgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jiimedus v6i peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4: jiime, 2,8-1,5:keskmine ning 2,1-0,6:peen. 3,35 jaa:b vahemikku 4-2,4,jiirelikult oli tegu jiimeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse )1,3, jiirelikult oli tegu kasutamiskdlbliku ehitusliivaga. Liiva terastikulise koostise miiiiramise p6hjal v6ib oelda, et k6ige rohkem oli materjalis teri suuruses 0,5 - 0,25 mm. Peaaegu sama palju oli ka terasid suuruses 0,5 - 1,0 mm. Ehitusliiva savi- ja tolmusisaldus (<0,05 mm liibim66duga avaga osakesed) ei tohi olla iile l0% ja
Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus
jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult
vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks.
9. Kordamiskiisimused
l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks?
. Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse
r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4
. Killustiku peensusmooduli viiiirtus on tavaliselt 6,5...8,5
I Mida suurem puistetihedus, seda suurem betooni tugevus (1250 - 1400 kg/m3)
! Ndeljate ja plaatjate terade hulk peab j[iima 15 - 50 %
I Mida suurem muljumiskindlus, seda vastupidavam on killustik
I Killustiku tugevus peab olema betooni tugevusest 1,5 - 2 korda suurem
I Merekarpide sisaldus peab jliima alla lUYo
a Uuritakse kiilmakindlust ning l6
annaabi.ee 
