Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid tšellomängijad ning nendest lava tahapoole jäid kontrabassi- ning puhkpillimängijad. Kõik pillimängijad olid riietatud vägagi peenelt ning viiskalt. Muusika oli väga selge, puhta kõlaga ning väiksemagi peensuseni lihvitud. Tegu oli oma ala proffesionaalidega, millest oli ka väga hästi aru saada. Kontsert oli väga hariv. Kuna eelnevalt oli orkestrimuusikast jäänud igav ning suhteliselt ükskõikne mulje, siis peale selle ürituse külastamist on öelda selle kohta ainult positiivseid sõnu. Minu lemmikuks palaks osutus Heino Elleri "Kodumaine viis", millega ka kontserti alustati. Ma sain teada kontserti külastades, et orkestrit juhatab sisse vaikus ning tšellot mängitakse ka
Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Taal esitas Brahmsi loomingust tema kaks eepilist rapsoodiat. Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile. 20. sajandi esimesel kümnendil andis Maurice Ravel märkimisväärse panuse pianistliku tehnika ja väljendusvahendite uuendamisse. Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes
4.7 Materjalide absoluutse tiheduse määramine Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks [kg/m3]. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. Absoluutse tiheduse täpseks määramiseks kasutatakse püknomeetrilist meetodit. Ligikaudsematerl määramistel võib kasutada ka Le Chatelier-Candlot' mahumõõturit. Materjalist võetud keskmine proov jahvatatakse sellise peensuseni, et ta läbiks sõela avaga 0,124 mm. Seejärel kuivatatakse peenestatud materjal püsiva massini temperatuuril 105- 110 ning jahutatakse toatemperatuurini eksikaatoris veevaba kaltsimkloriidi kohal, et vältida niiskuse adsorbtsiooni. Materjal kaalutakse laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01g. Kuiv püknomeeter kaalutakse (m1). Püknomeetrisse puistatakse seejärel 10-20 g katsetatavat materjali ning püknomeeter koos materjaliga kaalutakse (m2)
piiritust 1 kg TiC-NiMo kg pulbrisegu kohta. Peale piirituse kasutatakse jahvatusvedelikuna ka atseooni ja tetrakloorsüsiniku (CCl4). Pikaajalisel jahvatamisel 19 toimub mõningane seotud süsiniku vähenemine. Näiteks, kolme ööpäevase jahvatuse käigus väheneb seotud süsiniku kogus TiC 18,8 % kuni 17,93 %-ni. Kuid vaatamata pikale jahvatusajale osakesed purunevad teatud peensuseni ja edasine pulbri peenenemine praktiliselt peatub. .Mööda kaldpinda allaveerevatel kuulidel ei jätku energiat, et peeneid karbiidiosakesi täiendavalt purustada. Teiseks, kuulveskite puuduseks on jahvatuskuulide kulumisest tingitud TiC ja Cr3C2 baasil pulbrisegude saastumine WC ja Co lisanditega. TiC ja Cr3C2 kermiste baasil kuulide kasutamine on väheefektiivne materjali väikese tiheduse ja tulenevalt väikese kineetilise energia tõttu
annaabi.ee 
