Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem).
Selleks kasutavad mikroorganismid rakumembraanide fosfolipiide. Bakterid sünteesivad paaritu arvuga, 15-17 süsinikuga, ja hargneva ahelaga süsinikahelaid. Selle unikaalse tegevuse tulemina 85% peensoolde edasiminevatest lipiididest on rasvhapped. Need on enamasti küllastunud ja asuvad väikeste söödaosakeste pinnal. Ülejäänud 15% lähevad 12-sõrmiksoolde peamiselt bakteriaalsete fosfolipiidide näol. (Drackley 2000) 3.2. Lipiidide seede ja imendumine peensooles Peensooleseede on sarnane mittemäletsejatega. Seal on edasiseks seedeks ja imendumiseks vajalik, nagu ka lihtmaolistel, sapivedelik. Seda vajatakse söödaosakestest rasvhapete vabastamiseks ja nendest mitsellide moodustumiseks. Pankreasenõrega erituv fosfolipaas A2 hüdrolüüsib bakteriaalsete fosfolipiidide 2. positsioonis asuvad rasvhapped. Verre imendumine toimub samuti mitsellide koostises läbi sooleseina. (Drackley 2000) 10 KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
