üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldab maonäret ja lima.Maos seguneb toit ensüümide ja soolhapet sisaldava maonõrega.Teiseks, magu on toidu seedimise olulisemaid organeid.Kolmandaks magu on mahuti kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde.Tavaliselt püsib toit maos 3-4 tundi. Soolhappe toimel hävineb ka enamik toidus leiduvates mikroobidest.Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensooldse,mille algusosa nim. kaksiksõrmiksooleks.See nimetus tuleb selle sooleosa pikkusest(kuni 25cm). Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest,siia suubuvad mitmed olulised seedenõred.Peensool on meie seedekulgla kõige pikem osa.Peensooled seinad on pidevas liikumises,sest kokkutõmbumine segab ja tõukab toidumassi edasi.Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustamissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lpmfi
kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille proteolüütiline aktiivsus on piiratud. Kõmosiin toitmib ainult piima kaseiinile, kalgendab piima, ilma et lõhuks peptiidsidemed. Piima kalgendumine põrsaste maos on oluline, kuna see kontrollib mao tühjenemist ja mao arengut. Ternespiimas sisadluvad kasvufaktorid ja immuunoglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensooldse. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaasidee mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. RASVA SEEDE Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas on oluline eriti noortel sigadel. Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul.