Olen oma põhimõtetes võibolla ka pisut vanamoodsam kui minu eakaaslased. Mina pean väga oluliseks perekonda. Tean, et minu vanused mõtlevad pigem pidutsemisest ja karjäärist. Arvan, et kui räägiksin neile, et mina väärtustan rohkem pere loomist kui muud siis kindlasti nii mõnigi mõtleks peas, et: ,,On vast tropp!" või midagi seesugust. Mis sellest, et seda otse välja ei öelda. Oma unistustest armastavast abikaasast, pisikesest majast koos mõne peenraga, särasilmsetest lapstest ja suurest koerast, sellest julgem ma rääkida vaid nendele keda ma tunnen hästi. Nendele, kelle ees julgen olla mina ise. Ma ei karda mitte teiste pilku vaid ise enda oma. Vahel tunnen, et keegi tüütab mind, kuid siis mõistan et see olen mina ise. Tunnen kuidas vahel poon iseennast oma mõtetega. Vahel mõtlen asjad isegi hullemaks kui nad seda tegelikult on. Kardan olla mina ise, kuna kardan, et kaevan sellega iseendale augu. Seega üritan
kloostriaedadele iseloomulikku jaotust (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 49). Abt Gozbert'i kloostri ideaalplaan 820. a. - St. Gallen, Sveits: Keskel paikneb suur kirik, selle kõrval kloostriõu sammaskäigu ja kaevuga. Selle all munkade söögisaal. Ülal vasakul, peasissekäigu juures külalistemaja, kool, abti eluruumid (aiaga). All vasakul majandushooned. Ülal paremal arsti maja, ravimtaimede aed 16 peenraga, selle all haigla. Siis kabel, noviitside toad. Nii haiglal kui noviitside elamul on siseõu. Edasi surnuaed, kus kasvatati ka viljapuid, palju erinevaid sorte. Selle all aedniku maja ja köögiviljaaed. Kõige all linnumajad ja linnuvahi-maja. Väljaspool kloostrimüüre veel põllud ja muud istandused (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 35
annaabi.ee 
