ning arvutati protsentides nedne osakaalu kogu killustiku massist. Plaatjate ja nõeljate terade mass 148 g Kogu mass 1000 g 148 100% 14.8% 1000 - plaatjate ja nõeljate terade hulk 4 4.4 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatati GOST standart süsteemi metoodikat. Eelnevalt sõelumise teel killustikust sai eraldatud peenosis. Sõelale jääva killustiku fraktsioon puistati metallist silindrisse, silindri servani jäi 15 mm vahemik. Silindri sisse asetati kolb killustiku peale ning koormati hüdraulilisel pressil jõuga 50 kN. Koormamiskiiruseks oli 1-2 kN/s. Saadud muljutud killustik sõelutati kontrollsõeltel läbimõõtudega 4 mm, 2 mm ja 1 mm, viimase sõelale jäänud killustiku hulk kaalutati ning sellega arvutati muljumiskindluse väärtuse: m1 Dp 100 M - muljumiskindlus [%]
laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Killustiku tugevusmärgi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm. Killustikust eraldatakse sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kolbi koormatakse ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Tabel 4.1
Suurte kivide ümberpaigutamiseks (nikutamiseks ) ning tiheda stabiilse mulde saamiseks jämadast kaljupinnasest tuleb kasutada kõige raskemaid silevaltse- vibrorull. Killustiku tihandamine toimub peale selle laotamist silevaltsrulliga( staatiline või vibro) või pneomorulliga. Kruusa ja liiva tihendamiseks on majanduslik kõige sobivam kasutada silevalts vibrotulle. Ühtlase reratikuga liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibreerimisega. Möll ja savi Möll on mitteplastne peenosis mida tavaliselt tihendatakse silevalts-vibrorulliga. Möllised pannased, mis samuti sisaldavad savi, võivad olla märkimisväärsed seotud ja nende tihendamiselt annavad parima tulemuse (vibra) tapp või pneomorullida. Savi tihendamiseks sobivad tapprullid, kuna tapp tungib panassesse, lõhkudes osakeste vahel esinevad looduslikud sidemed. Pneomorulle võib kasutada väikese või keskmise plastusindeksiga savide tihendamiseks. Loodusilud ja stabiliseeritud pinnas
annaabi.ee 
