Tapid: on osad, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Aksiaaltapid võtavad vastu telgkoormust. Sfääriline tapp võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt täppis- ja peenmehaanikaseadmeis (nt.optikaseadmetes, töölaudade laagerdamisel jm.) Keratapid sfääriline tapp (keratapp) võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. +Laagrid 15.Teljed-võllid määratlused Tugevusarvutused: Esmalt tuleb määrata toereaktsioonid ja konstrueerida väändemomentide ja paindemomentide epüürid, nende maksimumkohtades on ohtlikud ristlõiked. Seejärel
Enamik jõuülekannete rattaid valmistatakse tavalisest süsinikterasest, madallegeeritud termotöödeldud terasest või kõrglegeeritud terasest. Termotöötluseks kasutatakse tsementiitimist, pindkarastamist, gaasnitreerimist ja nitrotsementiitimist. Väga aeglastes ja aeglastes lahtistes ülekannetes kasutatakse hammasrataste materjaliks malm. Mittemetalseid hammasrattaid kasutatakse kodumasinais ja peenmehaanikaseadmeis. Hammasratta konstruktsiooni määrab eelkõige selle läbimõõt. Kui võlli ja ratta läbimõõdud on lähedased valmistatakse enamasti rattas ühes tükis võlliga – kujuneb võllhammasratas. Väikesed terasrattad ( d a 200 mm) kujundatakse d a 2d v ( d v - on võlli läbimõõt) korral siledate või rummuga ketastena. Keskmise suurusega ( d a 200...600 mm) terashammasrattad on kujundatud pöia ja rummuga, mida ühendab ketas