,,Karja kojutulek", ,,Viljalõikus", ,,Karnevali ja paavsti võitlus", ,,Talupoja pulm". Omalaadne ja haarav pilt on ,,Misantroop". Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel. · Saksamaa renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad ,,Peetruse kalapüük", ,,Püha Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees". Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust. ,,Püha perekond", ,,Maarja roosiaias". Oli graafikakunsti esimesi viljelejaid. Hans HOLBEIN noorem (1497-1543) asus Londonisse, kus lõi terve rea portreid (Henry VIII, Charles de Solier). On loonud ka oma perekonna portree.
(Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle kuulsaimateks esindajateks olid Flémalle’i meister, kelle tööd identsed Robert Campini (1378- 1444) omadega. Campin oli hea kolorist ja peenmaalija, hea siseruumide kujutamisel. Lõuna- Madalmaade tuntuimaks meistriks oli aga Rogier van der Weyden (1400-1464), kes rikastas Madalmaade kunsti uute vormide ja dramaatilisema sisuga. Tema kuulsaimateks töödeks on 1438. aasta „Kristuse ristilt võtmine“ ja 1446 valminud „Viimne kohtupäev“ Hospice de 5 Beaune’is Dijoni lähedal, kuid ta on kujutanud ka portreid ja mõjutanud oma tööga paljusid Madalmaade ja saksa kunstnikke
annaabi.ee 
