betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva peenusmooduliks antud katses on 3,07, mis mahtus kirjanduses esitatud vahemikku. Liiva terastikulise koostise graafikult 1 on näha, et liiv fraktsiooniga 0,63-2,0mm puhul on sõelkõver kõige laugem, mis tähendab, et liiva erineva suurusega osiseid on esindatud igal sõelal, kuid kõige rohkem avas 0,5-1mm. Betooni valmistamise seisukohalt on see
· kattekiht pealmine kiht; · vahekiht elastne alus sammumüra tõkestamiseks või sidumiseks alumiste kihtidega; · kaitsekiht harilikult hüdroisolatsiooni kaitseks mehaaniliste vigastuste vastu (20 mm paksune tasanduskiht enne plaatide panekut näit. vannituppa); · hüdroisolatsioon takistab vedeliku tungimist läbi vahelae või kaitseb põrandat pinnasest tungiva niiskuse eest (niiskuse kapillaartõus jämeliivas 30 cm, peenliivas 50 cm, tolm- ja saviliivas 80 cm, liivsavis 130 cm, savis 200 cm); · tasanduskiht allpool asuva kihi tasandamiseks või kalde andmiseks (näit. betoonpõranda tasandamine enne vaipkatte paigaldamist); · soojustuskiht kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega tsoonide vahel; · heliisolatsiooni kiht vahelagedel õhumüra ja sammumüra tõrjeks; · aluskiht jaotab koormuse pinnasele (näiteks betoonist paksusega 80 mm tsiviilhoonetes,
Savipinnas kõva 300 600 sitke ja pehmeplastne 150 - 300 Ekstsentriliselt koormatud vundamendi korral peab kontrollima lisaks keskmisele pingele ( = V / A < qu) ka äärepingeid. Maksimaalne äärepinge max = V / A + M / W peab olema väiksem kui 1,2 qu . Minimaalne äärepinge min = V / A - M / W peab olema veega küllastunud peenliivas ja möllpinnases suurem kui 0, see tähendab kogu talla ulatuses peavad olema survepinged. Teiste pinnaste puhul võib lubada ka vaid osalist survet. Seejuures on soovitatav, et surutud osa pikkus ei oleks väiksem kui 0,75 momendi mõjumise suunalisest talla mõõtmest. Surutud osa pikkust ei ole vaja piirata kui vundament toetub kaljule või kõvale savipinnasele. Juhul kui pinge talla all ei ole kogu ulatuses survepinge, tuleb surutud osa pikkus L s ja max äärepinge seosega:
annaabi.ee 
