mitmekesine. See linnaosa paikneb valdavalt rannikumadalikul, kuid ulatub ka klindipealsele paelavale, Kadaka lavaneemikule. Harku ja Lilleküla ürgorgude kohale jäävate samanimeliste tasandike piires on pinnakatet paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks 8 (tolm- ja peenliivad) paksusega 1...8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksusega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavija savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekulistepiiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas. Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus
Need liivad tekkisid mandrijää sulamisel tekkinud jõgedes settides aga peapinge tekib punktides, kus sin on maksimaalne, see tähendab seal B3 arvestab poorivee survet pinnasele mõjuvast igakülgsest survest ja teine ka liustiku sisestes lõhedes. Tavaliselt kus on 90°. liidetav ABd deviaatorpingest. Täielikult veeküllastatud proovis igakülgse surve hästi sorteeritud kesk- ja peenliivad. Geotehnilisest seisukohast kõige enam 2.5 Erinevate tegurite mju pingejaotusele Koormus jääb pinnase tõstmine suuruseni 3 tekitab sama suure rõhu poorivees ja järelikult probleeme tekitab kolmas glatsiaalse tekkega pinnas - viirsavi. Esineb viirsavi deformeerumisel ühtlaselt jaotatuks eeldus kehtib ainult siis, kui efektiivpinge ei suurene. Pärast deviaatorpinge suurendamist d võrra on küllaltki laiadel aladel Eesti lääneosas