Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab detaili tsentrist tõmmatud ringjoone ja
↵ Type a Command Töö 3 Klamber 69 Tulemus on antud suurendusena punktide E, C, D ja K piirkonnast C A D Kui aga teha veidi teises järjekorras – muuta peenjooned esialgu liitjoonteks ja anda neile laiused ning alles lõpuks kokku liita, siis tekivad vaid tühjas nurgad: C A D Punktide C, D ja K ümbruse suurendus – selgelt on näha “tühikud” nende punktide juues * * * Töö 3 Klamber
annaabi.ee 
