veeojarohi. Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vesikanep. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5...1 (1,5) m. Kasvab veekogude kallastel, kaldavõsastikes, kraavides, soostunud ja niisketel aladel, lamminiitudel, sageli lammi- ja lodumetsades, ka niisketes salumetsades või nende servadel. Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka puhma jagamise teel. Vars on püstine, tugev, ülemises osas harunenud, peenevaoline ja sageli lühikarvane, värvuselt roheline, mõnikord ka punakas. Kirpvähilised ja puudukilbilised Kirpvähilised Ladinakeelne nimetus: Hippomedon denticulatus. 5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha. Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees. Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja värvusetud. Hävitavad surnud kalu ja muid veeloomi. Puudukilbilised
surmaputkega, viimane eritab aga ebameeldivat lõhna. Mets-harakputk on vastandina süütule aed-harakputkele kergelt mürgine ja võib põhjustada nahaärritust. 18 AED - KORIANDER Coriandrum sativum Sarikalised (Apiaceae) Botaaniline iseloomustus 20 60 cm kõrgune rohttaim VARS peenevaoline LEHT alumised lehed sulglõhised, ülemised peenjaguselt sulglõhised ÕIS määrdunudvalge kuni roosakasvalkjas. Õied on koondunud varte tippudes väikesteks lamedateks sarikõisikuteks SEEMNED Kuivatatuna on seemned kollakaspruunid, neil on muskuse ja sidruni lõhn Ajalugu algkodumaa on Lähis-Ida, kuid juba ammus levis ta sealt Vahemeremaadele ja Kesk-Euroopani. Keskajal kasutati teda kirpude ja täide vastu võitlemiseks. Kasvatamine kevadel külvatakse seemnes aeda 30 cm