osakeste suurus pidevalt väheneb. (1), (8) Karbonaatkivimites esineb sageli muguljas tekstuur (Joonis 8). See kuulub sekundaarsete tekstuuride hulka. Kivim on massiivse tekstuuriga, kui kihilisus ja osakeste orienteeritus puudub. Sagedamini esineb seda peeneteralistes (mergel, aleuroliit) või biokeemilistes (kriit) setendites. (1) Eraldi vaadeldakse kihipinna tekstuure. Katkestuspinnad kujunevad settimise katkemise ajal ja peegeldavad katkestuse vältel toimunud sündmusi. Kihipinnal saab eraldada veel lainetuse ja tuule tegevusel kujunenud virgmärke ning kuivalõhesid ja organismide elutegevuse jälgi. Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad. (1), (8) 5.5. Settekivimite levik Eestis
(Ülesannete lahendused on küllastunud ja küllastumata voolu puhul täiesti erinevad). VEE LIIGID KIVIMITES I. Vesi aurununa- suur liikumisvõime, liigub suurema rõhuga alalt madalamale. Eesti tingimustes sellega ei tegeleta. II. Füüsikaliselt seotud vesi: ● hügroskoopsusvesi- (vee molekul on dipool, seob selle kivimi külge), tekib veeaurudest, külmumine -78ºC, eemaldatav 105-110ºC. Hulk sõltub temperatuurist, rõhust, suurem sisaldus peeneteralistes pinnastes ● kilevesi-suhteliselt liikuv, vajalik vedela faasi olemasolu, külmub nullist madalamal tempera- tuuril, eemaldatav ainult aurustumisel. III. Vaba vesi: ● kapillaarvesi- liikumine kapillaarjõudude mõjul, kapillartõus seda suurem, mida peenemad on poorid, taimedele kättesaadav. ● gravitatsioonivesi- liikumine raskusjõu mõjul, sellega tegeleb klassikaline hüdroloogia. IV. Tahke vesi- jää, kelts V
Kui gravitatsioonivesi nõrgub peale sadu või kastmist mööda mittekapillaarseid ehk makropoore kiiresti põhjavette ning poorid täituvad vee asemel õhuga, siis kapillaarvesi (nii toetuv kui rippuv) on taimede peamiseks veega varustajateks – kapillaarne tõus tagab vee jõudmise juurestikupiirkonda. 15 Kapillaarvee tõusu kõrgus on erinevates pinnastes erinev. Peeneteralistes looduslikes muldades võib see tõusta 3 … 4 meetrit, jämedateralistes kasvupinnastes aga kõigest 25 … 30 sentimeetrit. Haljasaladel kasutatavates tehislikes kasvupinnastes mõjutavad kapillaarselt liikuva vee mahtu lisaks kapillaaride mahule ja iseloomule veel ka koostisosakeste pinna eripära ning vee pindpinevus. Kasutades sobivaid pinnasekomponente on võimalik reguleerida kapillaarsust selliselt, et kapillaarne tõus altkastmissüsteemide kaudu antavast veest oleks tagatud
annaabi.ee 
