normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3 kerge - 800-2100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad.
· normaalne e harilik, ka tavabetoon 2100....2600 kg/m 3 · kerge 8002100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed
nisust, mis jaguneb suuruse järgi põhimõtteliselt sama moodi kui eelmine. Nisutangud on kollase värvusega. Mannat saadakse eraldi kõvast nisust, pehmest nisust ning kõva ja pehme nisu segust. Esimese värvus on kollane, teisel valge ning segumanna koosneb kollastest ja valgetest terakestest. Rukkist valmistatakse helbeid ja kliisid. Jahuse ja pehme tuuma tõttu pole rukkist tangu võimalik valmistada. Kaerast saadakse kruupe, helbeid ja kliisid. Kaerahelbed jagunevad jämeda- ja peeneteralisteks. Esimesi saadaks tervetest (täisterakaerahelbed), viimaseid pikuti kolmeks tükeldatud tuumadest (kiirkaerahelbed, keevad ruttu pehmeks). Kaerahelbeid valmistatakse ka koos kliidega. Riisitangude valik on rikkalik, mis on tingitud riisisortide mitmekesisusest. Jagunevad kujult pikateraliseks (pikkus üle 6 mm), keskmiseteraliseks ehk ovaalseks (5,2...6 40 mm) ja ümaraks. Koostise järgi eristatakse klaasjat, poolklaasjat ja jahust riisi.
annaabi.ee 
