Joonis 3.10 Kapillaartõusu ligikaudne kõrguse sõltuvus terasuurusest Savipinnastes on tõusu kõrgus teoreetiliselt palju suurem, ulatudes sadade meetriteni. Kuid peente pooride tõttu on tõusmise kiirus sedavõrd väike, et muude tegurite mõjul (esmajoones aurumise tõttu) vesi kunagi sellisele kõrgusele ei kerki. Vaadeldes kapillaartõusu kõrgust teatud aja vältel, näiteks ööpäevas, selgub et see on maksimaalne mitte kõige peeneteralisemas pinnases, vaid teatud vahepealses (joon.3.11). Väga väikese veejuhtivusega pinnases nõuab kapillaartõus pikka aega. 3.3 Vee külmumine pinnases On teada, et vee maht külmudes suureneb ligikaudu 9%. Seetõttu suureneb ka pinnase maht ja põhjustab niinimetatud külmakerkeid külmamuhke teedel ja vundamentide kerkimist. Kuna vee maht moodustab ainult osa pinnase kogumahust,
te ra s u u ru s e s t Savipinnastes on tõusu kõrgus teoreetiliselt palju suurem, ulatudes sadade meetriteni. Kuid peente pooride tõttu on tõusmise kiirus sedavõrd väike, et muude tegurite mõjul (esmajoones aurumise tõttu) vesi kunagi sellisele kõrgusele ei kerki. Vaadeldes kapillaartõusu kõrgust teatud aja vältel, näiteks ööpäevas, selgub et see on maksimaalne mitte kõige peeneteralisemas pinnases, vaid teatud vahepealses (joon.3.11). 12 0 Kapillaartõus cm 80 40 0 0 ,00 1 0 ,01 0 ,1 1 10 O s a k es t e d ia m ee te r m m