Näiteks pihustamine, kondenspiim jne. Homogeniseerimine. 8. Mida näitab peenestusaste i? ( kui see on näiteks 50). Näitab mitu korda on peale peenestamist osakeste mõõtmed vähenenud. Kui i on 50, siis osakesed 50 korda väiksemad. 9. Millistest teguritest sõltub energiakulu (töökulu) peenestamisel? Nimetada vähemalt 2 tegurit Peenestusastmest, peenestatava materjali omadustest ning seadme kasutegurist ja tüübist. Soojuslike protsesside üldosa 1. Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi? Juhtivuslik, konvektiivne ja kiirguslik soojuslevi. 2. Soojuslike protsesside liikumapanevat jõudu (Δt) ei ole mõtet suurendada üle optimaalse (või kriitilise) piiri. Miks? Esitada vähemalt 3 põhjust. Toiduaine kvaliteet võib langeda - kõrbemine, soojusvahetus võib aeglustuda –
Nende jahvatusseadmete ehitus ja tööpõhimõtted on kirjeldatud trükitud loengukonspektis [1]. Kôige homogeensem segu saadakse kuulveskis jahvatamisel, kuigi see on vähetootlik pika jahvatusaja tôttu (jahvatusprotsess kestab môni ööpäev). Lähtepulbrid kaalutakse valitud vahekorras, segatakse kokku, lisatakse jahvatusvedelik (piiritus, atsetoon jt) ja jahvatatakse. Selleks kuulveski trummel täidetakse poolenisti jahvatuskuulidega (tavaliselt WC-6%Co kõvasulamist) ja peenestatava pulbriseguga. Kuulide ja pulbrisegu (TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni) kaaluline suhe on tavaliselt 5-10:1, WC-Co pulbrisegu jahvatamisel 2,5:1. Trumli pöörlemiskiiruseks valitakse 60% kriitilisest, mis tagab kõige optimaalsema jahvatamise. Kriitline pöörlemiskiirus on selline kus kuulid raskusõud ja tsentrifugaaljõud on tasakaalus s.o kus kuulid trumli ülemises asendis ei kuku lahti. Trumli pöörlemise kriitiline kiirus nkr sõltub ainult trumli siseläbimõõdust D
annaabi.ee 
