Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid. 7.3Pulbrite saamine Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise ühendi sünteesimises ja vajaduse korral saadud pulbri täiendavas mehaanilises peenestamises. Keraamiliste pulbrite saamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mida traditsioonilises pulbertehnoloogias kasutatakse vähe eelkõige väikese tootlikkuse ja kõrge hinna tõttu. Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise meetodid on sadestamine soolalahustest, laser- ja plasmakeemiline süntees, aurufaasist kondenseerimine jt. Kasutatakse ka jahvatamist kuulja vibroveskeis nii iseseisva saamisviisina kui ka mõne eelneva saamisviisi täiendusena
vähemväärtuslikum ja sidekoerikkam liha vorstide valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine. Selles saavutatakse liha peenestusaste 2…3 mm (keeduvorstid) või 9…12 mm (suitsuvorstid, toorvorstid). Järgnevalt suunatakse eelpeenestatud liha juba vorstisegu valmistamisele. 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Vorstisegu valmistamine seisneb eelpeenestatud liha täiendavas peenestamises, vorstimassi lisatavate maitse- ja lisaainete ning lisandite segamises ja vajadusel ka peenpeenestamises (homogeense struktuuriga tooted- keeduvorstid, viinerid sardellid). Vorstisegu valmistatakse seadmes, mida nimetatakse kutriks. Kuterdamise kestus ja intensiivsus oleneb valmistatavast tootest ja soovitud toote struktuurist. Protsessi kestus on 10-15 minutit ja selle tulemuseks on viskoosse, hästi seostunud ja voolava vorstimassi moodustumine
Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid. 6.1 Pulbrite saamine Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise ühendi sünteesimises ja vajaduse korral saadud pulbri täiendavas mehaanilises peenestamises. Keraamiliste pulbrite saamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mida traditsioonilises pulbertehnoloogias kasutatakse vähe eelkõige väikese tootlikkuse ja kõrge hinna tõttu. Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise meetodid on sadestamine soolalahustest, laser- ja plasmakeemiline süntees, aurufaasist kondenseerimine jt. Kasutatakse ka jahvatamist kuulja vibroveskeis nii iseseisva saamisviisina kui ka mõne eelneva saamisviisi täiendusena. Igal saamisviisil on omad
vajadusel täiendav töötlemine. Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise .Tehnokeraamilised materjalid koosnevad ühendi sünteesimises ja vajaduse korral põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, saadud pulbri täiendavas mehaanilises nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle peenestamises. 1500 °C. Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid Oksiidkeraamika (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad ekstrusioon, kuumpressimine jt).
3200 1200 2100 400 6 Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemi- SiC1) 3200 2500 2700 600 4 lise ühendi sünteesimises ja vajaduse korral B C1) 2500 3000 2600 400 3 4 saadud pulbri täiendavas mehaanilises 1) kuumpressitud peenestamises. Keraamiliste pulbrite saa- miseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mida Lobrivalamine on teine enamkasutatav keraa- traditsioonilises pulbertehnoloogias kasutatakse vähe mika vormimise viis. Selpuhul lisatakse pulbrisegule eelkõige väikese tootlikkuse ja kõrge hinna tõttu. vajalikus koguses vedelikku või plastifikaatorit (para-
annaabi.ee 
