ja natuke naeruväärt. Aga jääkoore all, seal tuikab nagu haige hambanärv. Kõikidest värvidest mulle on ikkagi armsaim tule, vere ja mässu värv. (,,Mida mõtleb mees") (August Sang) 9 Kersti Merilaas Kersti Merilaas(1913-1986) tundeväljendus, intiimsus ja spontaansus oli tema tunnusteks. Kriitika hindaski eelkõige naiseliku andumis- ja olemisrõõmus näiliselt lihtsa, ent täpse ja peenejoonelise väljendajana. Esikkogu ,,Maantee tuuled"(1938) pealkiri ja nimiluuletus viitavad Merilaasile omasel optimistlikul viisil elule kui vabadusse kutsuvale maanteele, mis rõõmustab paljutõotavate kaugustega, kuid ka rännaku endaga. Vaatamata nõrkushetkedele ja elu argihalluse tõdemisele on noore Merilaasi eluhoiak julge ja avatud. Selles suhtes sarnaneb ta B.Alveriga, kelle luulel on samas kokkupuutepunkte arbujate n-ö metafüüsilise liiniga, eriti H.Talvikuga. Mis on nukker nuuksatus,
julguse, kõikehaarava ekstaasini. Vormitäiuse taotlus. Viiding pessimistlik tõdemus, et olemasolu sügavam tähendus on inimese eest varjatud. Eksistentsiaalprobleem. Sang samuti tõeotsingud kuid positiivsem. Tema esikkogu nooruslike meeleolude ja ideaalide raamat. Merilaas mõjuv tundeväljendus, intiimsus ja spontaansus. Naiseliku andumis- ja olemisrõõmu näiliselt lihtsa, ent täpse ja peenejoonelise väljendaja. 16. Heiti Talviku luule. Väga enesekriitiline. Luuletuste väline ekspressiivsus haiglased ja boheemlikult joobnud- hõngulised nägemused, surmagi üle nalja viskav võllahuumor, mis mõjusid provotseerivalt väikekodanlusele. Silmapaistev luule lüüriliste luuletuste tähendusavarus, ulatumine filosoofiliste ja religioossete põhiprobleemideni, emotsionaalne kandejõud nind äärmiselt tabav ja ilmekas kujundlikkus. HEITI TALVIK (1904 1947)