iseseisev liik, kes on metsikus looduses säilinud ainult Sardiinias ja Sitsiilias (allikad: Ternovski, Ternovskaja, 1994, Brem, 1886; Prell, 1934; Herter, 1959; Heptner jt, 1967). (1970-ndatel tõestati, et furo on mustjalgtuhkru albiinovorm. Võrdlev karüoloogiline (kromosoomi-) analüüs näitas, et furo ja mustjalgtuhkru diploidsed paaride komplektid sisaldavad 40 kromosoomi, samas kui valgetuhkrul on neid 38; kromosoomide peenehituse uurimine kinnitas furo ja mustjalgtuhkru karüotüüpide täielikku morfoloogilist identsust ning erinevust valgetuhkrust. Mõned paljunemise iseärasused kinnitasid samuti nende loomade sugulust: nii on furo ja mustjalgtuhkru tiinuse kestus on 40-42 päeva, valgetuhkrul aga 37-38 päeva; valgetuhkru vastsündinute kehapikkus on ühe sentimeetri võrra lühem ja nad on tunduvalt kergemad kui mustjalgtuhkru ja furo
edasiandmise eest. · 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. · 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine · 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp raku ehituse ja talitluse uurimine · 1/3-l tegeleti juba kirjeldatud rakudetailide täpsema uurimisega (enamat ei võimaldanud valgusmikroskoop) · 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop ja: 1. olemasolevate struktuuride peenehituse tuvastamine 2. uute ultrastruktuuirde avastamine (ribosoomid, EV, raku tsütoskelett) · 1950-60-ndatest algab tänapäeva rakubioloogia areng s.t rakubioloogia on muutunud kompleksteadusharuks. Raku tasandil uuritakse kõiki eluavaldusi (pärilikkus, päriliku info realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus
edasiandmise eest. 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp raku ehituse ja talitluse uurimine 1/3-l tegeleti juba kirjeldatud rakudetailide täpsema uurimisega (enamat ei võimaldanud valgusmikroskoop) 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop ja: 1. olemasolevate struktuuride peenehituse tuvastamine 2. uute ultrastruktuuirde avastamine (ribosoomid, EV, raku tsütoskelett) 1950-60-ndatest algab tänapäeva rakubioloogia areng s.t rakubioloogia on muutunud kompleksteadusharuks. Raku tasandil uuritakse kõiki eluavaldusi (pärilikkus, päriliku info realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus
annaabi.ee 
