Tema saatanlik pale ilmub ka varieteeteatris, kus ta mustkunstietendust annab. Müstilised tegevused toimuvad ka korteris, kus ta elab. Tema tõeline isiksus paljastub aga alles ballil, kus ta peremehena surnud hingi kostitab. Korovjev on Wolandi üks kaaslane, kes nimetas end tema tõlgiks. Teda on kirjeldatud kui kiitsakat meest, kes kannab näpitsprille ja kulunud ülikonda ning käitub veiderdajana. Korovjev liigub tihti ringi koos Peemotiga, ühe Wolandi teise kaaslasega. Peemotit kujutatakse suure musta kassina, kellel on palju inimlikke omadusi. Ta võib ennast ka inimeseks muundada. Romaanis on tema see, kes varieteeteatris inimesel pea otsast tõmbab, politseile vastu hakkab ja neid püstoliga tulistab. Wolandi kaaskonda kuuluvat Azazellot võib nimetada nende kamba kõige kalgimaks ja õelamaks liikmeks, kes ründab inimest pigem otse, kui petab ja püüab teda lõksu. Teda kujutatakse lühikese, laiaõlgse, punajuukselise mehena, kes kannab kõvakübarat
Alguses ei lasknud Sofja neid sisse, kuna neil puudus liikmekaart, seff Artsibald käskis nad aga sisse lasta. Seff kostitas neid parimate paladega, mida Petrakov ja Petrakova kadedalt silmitsesid. Artsibald läks ühel hetkel ,,külaliste steigile ise pilku peale heitma", kuid tegelikult suundus laoruumi ning võttis sealt kaks balõkki. Ta läks terrassile tagasi. Äkitselt ilmusid restorani rõdule kolm politseinikut ja tulistasid Korovjevi ja Peemotit, need aga haihtusid õhku. Tulistatud kohast tekkis aga hoopis tulekahju. Restrorani külalised põgenesid. XXIX peatükk Tegelased: Azazello, Woland, Peemot, Korovjev, Levius Matteus Azazello ja Woland olid Moskva ühe kõrgema maja katusel ja vaatasid linna. Äkitselt ilmus nende juurde Matteus Levius palvega, et Woland viiks meistri endaga allilma kaasa, sest vaid seal saavat viimane rahu. Ta palus ka meistrit õnnelikuks tegeva ja tema pärast palju muret näinud naise kaasa võtta