*voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste teg on Voolukiiruse mõõtm: Vooluk mõõdet peamiselt jaotistega tross ning kiirusi mõõdetakse paadist. rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika Veetaset H mõõd peelides enamasti statsionaarse vaatlusi ja mõõtm tehakse ühtse metoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. limnigraafi abil. Lävendi jaoks koost mõõtmisan- järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogia- Jões või ojas on voolamine alati turbulentne dmete põhjal vooluhulgakõver Q = f(H), s.o seos jaamad
registreerimisega. Hüdromeetrilisi mõõtmisi tehakse tavaliselt hüdromeetriajaamades. Hüdromeetrilised vaatlused: tuginevad hüdroloogilistel uuringutel ja arvutustel. Veekogudel mõõdetakse ja jälgitakse: – veetaset; – vee temperatuuri ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja lagunemist, paksust jm); – veepinna langu; – voolu kiirust ja suunda; – vooluhulka; – uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste tegemiseks on rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vaatlusi ja mõõtmisi tehakse ühtse metoodika järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogiajaamad. Tegevust koordineerib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Veetaseme mõõtmine Veetase oleneb jões voolava vee hulgast, s.o vooluhulgast, ning üks peamisi veetaseme mõõtmise eesmärke on vooluhulga määramine. Süstemaatiliselt mõõdetakse veetaset veemõõtepostides, milles mõõteristlõige täpselt üles mõõdetakse
annaabi.ee 
