Nöörkeraamika kultuur - Asustus polnud enam veekogudega otseselt seotud: asulad nihkusid põllumaade juurde. Asustus nihkus veekogudest eemale, samas jäädes tihti siiski seotuks jõgedega. Eelkõige paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli tollaste meetoditega lihtsam harida. Tööriistadena hakati uuesti laialdaselt valmistama lihvitud venekirveid. Pildil venekirve otsad. Nöörkeraamika kultuuri nõud olid peekritaolised, sageli väljapoole laienevate servadega, mille valmistamise savi koostisesse oli segatud peent liiva ning põletus oli parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi oli kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esines nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament saadi, kui nöör mässiti enne põletamist märjast savist nõu ümber. Ornamendis võisid esineda ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud olid enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud.
paiknenud piklikest hoonetest. Rohkesti on nöörkeraamilistest asulatest saadud tõendeid viljelevast majandusest, kuigi see polnud tol ajal veel kujunenud domineerivaks majandusharuks. Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi. Arvatavasti põhines tolleaegne viljakasvatud aletegemisel. Suurel määral jätkus hilisneoliitilises Eestis siiski püügimajandus. Esemeline materjal Kultuurile on iseloomulik nöörkeraamika. Need on peekritaolised nõud, mille koostisesse on savisse segatud peent liiva ning põletus on parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi on kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esineb nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament võib olla saadud, kui nöör mässiti enne põletamist nõu ümber. Ornamendis esinevad ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud on enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud. Nöörkeraamika
annaabi.ee 
