1765. aastal tõi muutuse Eesti talurahva seisundisse talurahvaseadus. See uus seadus sätestas, et talupoegadel on õigus omada vallasvara, kuid sisuliselt jäid talupoja omandiks vaid riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija. Samuti loodi palju ettevõtteid, mis tootsid klaaspudeleid ja aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Samuti arenes 18. sajandil kirjaoskus ja hakati trükkima eestikeelset kirjavara. Esimene eestikeelne Piivel ilmus trükist 1739. aastal pastorite Anton Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi tõlkes. Valgustusliikumise mõjul kehtestati 1765. aastal uus koolikorraldus Eestis, mis nõudis, et igas mõisas tuleb rajada mõisa- ehk külakool ja igas kihelkonnas köstri- ehk kihelkonnakool. Seaduse elluviimine kulges siiski aeglaselt, edenedes paremini Lõuna-Eestis. Talupoegade
Vaibla Asulat (Waibla) on esmakordselt mainitud 1583. a. Vaibla Võrtsjärve põhjakaldal on suurepärane suvituskoht liivaranna ja madala sooja veega. Puhkajatele osutavad teenuseid mitmed kämpingute ja suvemajade omanikud. Kohapeal saab laenutada paate ja vesirattaid, käia saunas ja kohvikus. Meleski 18. sajandi lõpul rajati Võisiku mõisa maadele Eesti suurim tööstusettevõte, Rõika-Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Siin sulatatud klaasist valmistati peegleid, hiljem pudeleid. Vahepealsetel aastatel lagunenud hooneid on asutud tänaseks korrastama. Jõesuu Siin algab Suur-Emajõgi, mis on piiriks Viljandi- ja Tartumaale. Jõesuus on iidsetest aegadest ristunud Tartu-Viljandi maantee ning Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi veetee. Kunagi asus siin Võisiku mõisale kuulunud kõrts, hoonest on säilinud maakivivundament. Jõesuu kandis
annaabi.ee 
