Kõige kuumemate tähtede pinnatemperatuur ületab 25 000 ºC. Tähti on väga palju ja tavaliselt pole nad üksi. Nad moodustavad koos mitmiktähti ja täheparvi. KUIDAS TAEVAKEHI UURITAKSE Kõige lihtsam on taevakehi Maa pealt vaadata. Maalt võib taevst palja silmaga vaadata ja seejuures ka lihtsamaid mõõtmisi läbi viia. Täpsemad maapealsed vaatlused said võimalikuks teleskoobi leiutamisega. Teleskoope on kahte liiki: läätsteleskoobid ja peegelteleskoobid. Peale nähtava valguse tuleb taevakehadelt ka muud elektromagnetilist kiirgust. Pikema lainepikkusega kiirgust vaadatakse raadioteleskoopidega. Oktoobris 1957 algas ajastu, mil inimene suutis vaatlusvahendeid kosmosesse saata. Kosmoseaparaatide abil saab palju parema kvaliteediga infot, kuna atmosfääri segav mõju jääb selja taha. Kõige paremini sobib aga taevakeha uurida nii, et uurija taevakeha kohale läheb. See uurija
nurkmõõtmeid. Peegelteleskoobi idee pärineb umbes 11. sajandist, kuid teadaolevalt valmistas esimese peegelteleskoobi 1668. aastal Isaac Newton. Newtoni teleskoop koosnes ühest nõguspeeglist (objektiiv) ja sellega nurga alla asetatud tasapeeglist. Nõguspeegli ülesanne oli koondada kauge objekti (tähe) valgust, nõguspeegli fookusest pisut lähemale asetatud tasapeegli ülesan- ne oli juhtida objekti suurendatud kujutis läbi okulaari, vaatleja silma. Nii lääts- kui peegelteleskoobid avardasid tollaste astronoomide võimalusi nõrgemate, silmale nähtamatute tähtede ja planeetide avastamiseks ja uurimiseks. 3.2.4. Raadioteleskoop Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust.
annaabi.ee 
