korralikult.Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.a. ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti. Newtoni leiutisi ja avastusi : · Gravitatsiooniseadus-"Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga. · Peegelteleskoop · Temperatuuride skaala koostamine · Peegelsekstandi ehitamine · Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu · Liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas Elu lõpuaastail tuli tal aga siiski võidelda ka haigustega. 1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku. Selle tagajärjel asus ta elama Londoni lähedusse,Kensingtoni, kus õhk oli parem. Ja tõepoolest - Newtoni tervis paranes kiiresti ja märgatavalt. Öelnud lahti kõigist töökohustustest, asus Isaac Newton Kensingtonis oma vanaduspäevi
Aastal 1704 ilmus Newtoni optikaalane uurimustöö "Opticks", mis äratas inimeste huvi kõikjal üle maailma. Mõningaid lauseid Newtoni tööst: 1. Valgusekiire murdumisvõime oleneb kiire värvist. 2. Päikese valgus on liitvalgus ja koosneb kiirtest, mille murdumisvõime on erisugune. Siiski optika ja gravitatsioon polnud ainsad valdkonnad, kuhu Newton oma jälje jättis. Ka õige mitmekesistel aladel võib leida Isaac Newtoni jälgi, nagu näiteks temperatuuride skaala koostamine, peegelsekstandi ehitamine, Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu ja liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas. Üldsus tunneb kõige paremini vast Newtoni kolme seadust: 1. Newtoni esimene seadus inertsiseadus, mis paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Esimesena formuleeris inertsiseaduse Galileo Galilei aastal 1632. 2
annaabi.ee 
