säilinud motivatsiooniga ning need on omakorda seoses vaimse arengupeetusega laste kirjas esinevate vigadega .V. Nassonova arvates aga vaimse arengupeetusega lastel ei ole nägemis- kuulmis- ega tahteliste signaalide analüüsi puudeid vaid pertseptiivse informatsiooni kodeerimise hälve ning ta tõi ära järgmised vigade liigid vaimse arengupeetusega laste puhul: tähtede ärajätmised, asendamised, tähtede kordused, moonutused ja peegelkujutised. Samuti tuginedes erinevate autorite uurimustele on artiklis ära toodud tõik, et võib oletada, et kuigi vaegkõnega ja ja vaimse arengupeetusgea laste kirjapildis puudub märgatav erinevus, on häälikuanalüüsi ja kirjutamispuuete põhjused nimetatud kahel õpilasgrupil erinevad. Viimane artikkel („Abikooli õpilaste ärakiri“) pärineb aastast 1984, kus Karl Karlep kirjeldatab abikooli õpilaste kirjutamisoskust, selle arengut ning kui suur mahajäämus on neil normaalsetest lastest
Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch). Ta uuris ebasümmeetriliste ehk asümmeetriliste molekulide keemiat ja optilisi omadusi. Ta jõudis järeldusele, et ehkki paljud molekulid esinevad kahel kujul, mis on teineteise peegelkujutised, tekib bioloogilistes protsessides vaid üks neist vormidest. Kui esinevad mõlemad vormid, tekkisid molekulid tõenäoliselt mõne füüsikalise protsessi käigus. Teisisõnu – asümmeetrilised molekulid on alati elutegevuse sünnitised. Samuti näitas ta, et soojusega kahjustatud bakterite süstimine inimestele tekitab immuunsuse tervete bakterite poolt põhjustatud haiguse vastu. Nõnda avastas ta nüüdse vaktsineerimise ja pani aluse suurele edule haigustega võitlemisel