analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL
Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi, ingliskeel, nono, etet. Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid. lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige korpusepõhised uuringud, oluline on suulise ja kirjaliku keele taust, uuringuid vähe, eestis uuritud, kommentaarides, reidis, jututubades, msnis. Netikeel mõiste on ebamäärane, kuid see on igasugune arvutisuhtluse keel, mis erinev normikeelest. Ainult teismeliste netisläng, ortograafia erijooni suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt