kirjutades õnnestunud pühkida oma mälutahvlilt suur hulk täiskasvanud inimese elukogemust. Sõnad muutuvad tema jaoks sageli pigem mänguklotsideks, ta kogub neid, ühendab ja pillub laiali tõeliselt lapseliku hasardiga ei mõju aga sugugi lapselikult. ,,Laurila" (1998) esimene ilmunud raamat. 90ndate Sommer. Intensiivselt tegeles Masinguga. "Laurilas" saavad kokku hommik, kevad ja jumalik jõud. Kiindumus loodusesse. Meelelisuse juures on oluline koht välisilma peegeldustel, selle kõike haarav ja ühendav põhi on aga veel sügavamal, sees pool. Üsna tüüpiline on "Laurilas" ootusseisund, kus peab juhtuma miski, mis kõleduse tühistab, soovliikumine ja lootus peavad välja viima sügisest ja ööst kevadesse ja hommikusse. Naer, rõõm, ja loodus puud, väiksed lilled, liblikad, kiilid on Sommeril alati väga ühemõttelise tähendusega märkides neid olekuid, mida igatsetakse ja kuhu mõnel hetkel jõutaksegi.
). See tekib counter-tension liikumispõhimõttest, sellest, kuidas 2 jäset asetsevad, et teineteisesse suhestuda. MM CLUSTERS CLUSTER 0n koreoutiliste ühikute (CHU) grupp, mis ilmub: 1. SPATIAL PROGRESSION´ites 2. BODY DESIGN´is 3. SPATIAL PROJECTION`ites 4. SPATIAL TENSION´is Tuleb kulutada palju aega ja energiat, et märgata, kasutada ja avastada ning kontsemntreeruda ruumilistele vormidele, mis on lavastatud (või on lavastamise protsessis), lubades teadlikult peegeldustel ilmuda, pingetel vormuda. Sel moel areneb koreoutilise lähenemise keel. KOOS TÖÖTAMINE (millised on kineetilised tööriistad duo ja ansamblikoroegraafia loomisel?) Töötades sama materjaliga, s.o. tantsida sama koreograafilist materjali unisoonis (koos), on tüüpiline ja elementaarne moodus kahe või enama inimese kasutamisel laval (sama ruum, sama aeg). Kui ruumis tantsib 1 tantsija, näeb vaataja arvatavasti PERSOONI laval rohlkem, kui esitatavat koreograafiat