järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria.1896.aastal võttis Monet maalimisretke Seine´i jõel.Vesi paelus teda pildimotiivina kogu tema kunstnikuelu jooksul.Monet jälgis vee muutuvat iseloomu ja eristas selle juure kaks olekut.Kui tema meremaastikel ilmutab mäslev meri tihti tema üleolekut,siis siseveekogud on tema piltidel enamjaolt rahulikud..Jõe -ja järvepiltidel kasutas kunstnik vett eelkõige valguse,värvide ja ümbritseva maastiku peegelduspinnana.1899-1901 külastas Monet korduvalt Londonit,et maalida umbes 100 pilti Thamesi jõest.1908,aastal sõitis ta koos Alice´iga Veneetsiasse.Kanalites peegelduvad hooned võlusid Monet´d.68 aastasena kirjutas ta:"See on nii ilus....Need imelised hetked siin on sundinud mind peaaegu unustama,et olen juba vana mees." 1890 a. oli Monet´l piisavalt raha et osta ära maja mida ta siiani oli rentinud . Järk-järgult oli
1891. aastal avas Durand-Ruel oma Pariisi galeriis näituse, kus oli väljas ka 15 Claude Monet' maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti.(vt Lisa 4.) Publik oli korraga nii vaimustuses kui hämmelduses, sest ei olnud varasematel isikunäitustel niivõrd ranget ühe teema juures püsimist kogenud. Monet määratles oma kuhjasid täiesti uuel viisi: ta eraldas pildiseerias heinakuhja kui motiivi selle tähendusest ja kasutas objekti valguse ja atmosfääri neutraalse peegelduspinnana. Durand-Rueli galeriis rippusid kõik maalid koos samas ruumis nii, et nende omavaheline seos oli silmnähtav. Publikule ei avaldanud muljet mitte ainult nende tööde seriaalsus, vaid ka tehniline teostus.(Zeidler 2007, 68) Pariisi näitus oli üliedukas. Monet' maalidest oli vahepeal saanud populaarne spekulatsiooniobjekt, mille turuväärtus katkematult tõusis. Eriti olid kuhjapiltidest huvitatud
2f v fc f 0 v d d c 2 f0 . Väljendame valemist objekti kiiruse , valem näitab, et objekti kiiruse määramiseks tuleb mõõta Doppleri sagedusnihe. Põhimõtteliselt on Doppleri sagedusnihke abil võimalik mõõta ka laeva kiirust kui peegelduspinnana kasutada merepõhja. Selleks suunatakse helilaine mingi nurga all põhja suunas. See asjaolu, nagu nähtub jooniselt, muudab saatja liikumiskiirust vastuvõtja suhtes. Heliallika laeva akustilise antenni liikumiskiirus projekteerub helilaine liikumise suunale ja võrdub vastavalt vcosα1 ja vcosα2 Asendades valemisse Δf saadud kiiruse projektsioonid, saame: c v cos1 f v (cos1 cos 2 ) fd f2 f0 f0 f0 0
annaabi.ee 
