gev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pin- nanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võr- dub langemisnurgaga. Joonis 4: Langemisnurk α ja peegeldumisnurk β on võrdsed. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil. Ühel juhul on tegu sileda pinnaga, mis tähendab, et pinnakonaruste mõõtmed on väiksemad valguse lainepikkusest. Sel juhul käitub ka lai kiirtekimp vastavalt peegeldumisseadusele. Teisel juhul on tegu kareda pinna- ga, kus pinna konaruste mõõtmed ületavad valguse lainepikkust. Sel juhul räägitakse hajusast ehk difuussest peegeldusest, mille korral iga kiire korral kehtib peegeldumisseadus, kuid laia kimbu korral ei kehti. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. 6 2.1 Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus tuleneb ühest printsiibist, mille esime-
või neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks). Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil. Ühel juhul on tegu sileda pinnaga, mis tähendab, et pinnakonaruste mõõtmed on väiksemad valguse lainepikkusest. Sel juhul käitub ka lai kiirtekimp vastavalt peegeldumisseadusele. Teisel juhul on tegu kareda pinnaga, kus pinna konaruste mõõtmed ületavad valguse lainepikkust. Sel juhul räägitakse hajusast ehk difuussest peegeldusest, mille korral iga kiire korral kehtib peegeldumisseadus, kuid laia kimbu korral ei kehti. Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus tuleneb ühest printsiibist, mille esimesena sõnastas umbes 2000 a. tagasi Heron, kes väitis, et valgus levib ühest punktist teise lühimat teed pidi. Fermat' täpsustas seda 1662. a
annaabi.ee 
