mullaasukaid on arvukamalt ja nende tegevus intensiivsem, muld on küpsem ning huumuse- ja toitainesisaldus suurem, jääb ära mullaharimine ning seoses sellega ka juurte purustamine ja sügava mullakihi tihendamine, väheneb erosioon kallakutel, põõsastel on juurestiku ja maapealse osa kasv parem, saak suurem ning marjad suuremad ja kvaliteetsemad. Karusmari talub küll teistest marjakultuuridest paremini vegetatsiooniaegseid ajutisi põuaperioode, kuid mulla veedefitsiit ei jää peegeldumata tema saagis ja saagi kvaliteedis. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal vett ja taimetoitaineid, vähendavad mulla tepmeratuuri, levitavad taimehaigusi ja -kahjureid, varjutavad põõsaid, suurendavad tööjõukulu istandiku hooldamisel ja saagi koristamisel. Karusmarjadest võib teha mahla ja moosi ning neid hinnatakse hea veinimarjana. Maitsva kompoti saab enne valmimist korjatud tikritest. Niisugused marjad säilivad jahedas ruumis isegi kuumutamata vesihoidisena.
lehtterasest, lakitakse ja kaetakse siis vaakumis alumiiniumiga, mis peegeldab valgust 84 . . . 88 %. Peegelpind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi tagaosas asub pesa 5, millesse paigutatakse lamp. Selle mark võib olla märgitud peegeldi tagaküljele. Mitmesuguste laternamarkide erinev kvaliteet on suurel määral tingitud peegeldi valmistamise täpsusest ja lambi hõõgniidi asendist peegeldi suhtes. Peegeldile võib kinnituda sirm, mis varjab lampi ja väldib niiviisi peegeldumata valguse levimist juhuslikus suunas. Mõnedel peegelditel on lisaks põhilambi pesale veel pesa vaikese valgustugevusega gabariidilambi kinnitamiseks. Hajuteid on mitmesuguse mustriga. Nende prismataolised püsttriibud hajutavad valgust kummalegi. poole kõrvale ning rõhttriibud allapoole. Keskel asuv vöödiline ruut või läätsetaoline sõõr on vajalik selleks, et sõiduteele ei tekiks hõõgniidi kujutist. Paljudel hajutitel on õigeks paigutuseks ülaosas märge «BEPX» või nool
Ionosfääri kõige madalamal asetsevat ioniseeritud kihti, nimetatakse D kihiks. D kiht moodustub päikesekiirguse mõjul ionosfääri alumises õhutihedamas osas keskpäeval, keskmiselt 70 - 80 km kõrgusel ja peale päikese loojumist hajub kiiresti. Kuna õhutihedamas keskkonnas asuvale D kihile on päikese ioniseeriv mõju suhteliselt väike, on ka ioniseerumise tihedus väike ja suurem osa raadiolaineid (välja arvatud pikad ja ülipikad lained) läbib nõrgalt ioniseeritud kihi tagasi peegeldumata. Ionosfääri järgmist, kõrgemal asetsevat ioniseeritud kihti nimetatakse E kihiks. E kiht asub keskmiselt 110 - 120 km kõrgusel. Ioniseerumistihedus tõuseb maksimaalseks keskpäeval kui päikese kiirgus on maksimaalne ja langeb öösel võrdlemisi hõredaks, kuid ei haju täielikult. D kihist hõredamas õhukeskkonnas asuvale E kihile on päikese ioniseeriv mõju tunduvalt tugevam, tänu millele hakkavad peegelduma ka lühilained.
annaabi.ee 
