Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et teine tunneks end turvaliselt „ma mõistan sind“, „ma saan aru“, „Ole rahulik, ma aitan sind, lahendame koos olukorra“, „sa ju tead, ma alati aitan“ jne. Tavaliselt ma teist mure kurtjat lihtsalt kuulan, ning kui oskan midagi öelda, siis ütlen ja aitan nii kuis oskan. Ma süvenen tavaliselt muresse mida mulle räägitakse parasjagu, ja kui murekurtja soovib minu nõuannet, siis selle ta ka saab
*millist infot on mul vaja *millisel kujul ma infot vajan *kui sageli ma mingit infot vajan *millist infot on praegu ja lähitulevikus veel vaja *milline üldkasutatav rakendustarkvara minu baasi loomiseks ja haldamiseks sobib 34. Liiasuste kõrvaldamine relatsioonilistes andmebaasides. See andmebaas kasutab kattuvaid väärtusi kahes erinevas tabelis, et ühe tabeli info teisega kokku panna 35. Lusika projekteerimine Teen ühe poole lusikast kasutades selleks B-splaini, mirrorit kasutades peegeldan ka teise poole, kuju loomisel kasutan järgmisena skin surface'i, paksuse lisamiseks kasutan extrude solid'i, painutamiseks kasutan blendi 36. CAD süsteemide hindamine ja valik. Cad süsteem tuleb valida vastavlt kasutus alale, nt lennutööstuses oleks sobilik valida NX, lihtsamate ja mitte nii suurt siledust ja täpsust nõudvate detailide puhul sobivad ka odavama klassi projekteerimisprogrammid nt solidedge või solidworks. 37. Mis on Virtuaalne Reaalsus?
huumorit. d.) Psühholoogiline kohalolek- suudan ennast sundida tähele panema ja ka sedaviisi vaimselt kohal olla ehk jälgida toimuvat enda ümber, vahel see küll kaob või hajub, kuid siis tuleb end ümber lülitada ühelt näiteks unistamise tegevuselt teisele näiteks jälgimisele ja kaasa mõtlemisele. 3. kehakeele kasutamine (välised kontaktioskused, too näiteid) a.) Poos ja keha liigutused- olen märganud, et kas tahtlikult või tahtmata ongi nii, et muudan või peegeldan oma keha liigutusi vastavalt kas meeleolule (nt. käed puusas= vihane) või ka selleks, et tähelepanu äratada kuulajas/ vaatajas. Samuti tahtmatult, näiteks kuulates kedagi, jäljendan tema poosi või kui keegi paneb jala üle teise jala, siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b.) Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme ,, filmida" inimesi
Ma kuulen su häälest, et sulle tekitab probleeme see, et sa ei saa aru, mida ma mõtlen. Sa lugesid oma maili ja see tekitas sinus küsimusi. Mida tekitas sinus see, kui ma ütlesin, et räägime sellest pärast. Sa olid häiritud sellest, et ma palusin sul hiljem rääkida. Sind ei häirinud see? Sa oled rahul sellega? Mida ma tegin praegu. Ma kasutasin Marki peal aktiivse kuulamise tehnikat. See on see koht, kus minu poiss ütleb, et kui ma hakkan kasutama aktiivse kuulamise tehnikat ehk peegeldan vastu tundeid, mida ta võib tunda, mida ma näen temas. Markis ma peegeldasin seda segadust. Ma ütlen talle tagasi tema sõnu, siis selle peale ütleb minu poiss, et jälle ma hakkan psühholoogi mängima. Tegelikult me peame seda tegema, märkama klienti, märkama teist inimest me kõrval ja peegeldama talle tagasi. Samas ei tohi minna sellega ka äärmusese. Mul on üks tuttav, kunagi käis suhtlemise koolitusel. Nüüd käib asi temaga
annaabi.ee 
