ko A i es ma VÄGA H A KAL Leit VÄG päik e jood sepatar L AD is e vorm ed, laag id r klaa eli moot id s o vere ide katte ri laagri - d d peeg ja kopsu A l sula ite valm uuringu m i d plom ites (ha stamine TUS b m akts eerimis ba e s pool ptorilisa ulmid) ju n herm htide te dina ja h jood mat etiseeriv nikas isen U
Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus
läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise pea- teljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. 9 D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk op- tilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti läbiv kiir ei murdu, siis ka peeg- li keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 9: Kujutise leidmine nõguspeeglis. 2.3.2 Kujutise leidmine kumerpeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast pee- geldumist läbib fookuse; B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne;
Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta Ruuminurk Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. Valgusviljakus- lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik -lm/W Peegeldumine (pinnalt peegeldav valgusvoog) = peeg / Neeldumine = neeld / Läbimine, = läb / 22. Valgusjaotuskõver- iseloomustab valgustugevuse jaotumist ruumis. kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon. Parema ülevaate saamiseks esitatakse sagely ühe valgusjaotuskõvera asemel kõverate parv. Valgustustihedus lx, E. 23. Valgusallikad- Looduslikud: Keemilised, Elektrilised, Kuumad, külmad.
annaabi.ee 
