tõmmata. Iga inimese südametunnistus peaks ütlema, mis on vale, mis õige, on täiesti mõistetav, et oma sõnadega ei tohiks teist inimest solvata, teda laimata või mõnel muul viisil kahju tekitada, samas viib see konfliktini, kui ma ei tohi siiski midagi öelda, kas saab seda siis nimetada sõnavabaduseks? On palju punkte ja valuteemasid ühiskonnas, kus on sõnavabaduse piirid hägused, just nimelt selle pärast, et kindlat piiri on väga raske tõmmata. Kuritegevust, pedofiiliat, sõdu propageerivad väljanaded, rassistlikud leheküljed, pornograafiline materjal, halvustavad kommentaarid internetis- ka nende levitamine peaks kuuluma sõnavabaduse alla, kuid just siis tulebki mängu südametunnistus ja väär sõnavabaduse kasutamine. Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb, et sõnavadst, kui iga inimese õigust võib piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kui
- *Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused sugu, vanus, rassiline kuuluvus, füüsilised ja vaimsed võimed. *Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus jne. 3. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära? Põhjenda. - Sotsiaalne, sest nt vene keelt rääkiv inimene võib tunda end täiesti eestlasena ja vastupidi. 4. Kas tolerantsusel on piirid? Põhjenda. - On, sest lapse tapmist, pedofiiliat ei tolereerita (sallita) 5. Vt lk 10 kaarti ja leia vastus viimasele küsimusele. 6. Loetle inimvajadusi. Selgita. Võrdle laste ja eakate statistikat. Milliseid seoseid on võimalik nende vahel leida? Miks on Eesti demograafiline kaart ebaühtlane? - *Inimvajadused: - Füsioloogilised vajadused vajaduse vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele. - Turvalisusvajadus vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele.
USAs on momendil käigus isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad omale sekspartneriteks lapsi. NAMBLA propageerib pedofiiliat kui elustiili. Kokkuvõte Pedofiilia ei ole laste armastamine, vaid himurus nende järele. Pedofiili ainus eesmärk on lapsi seksuaalselt ahistada. Igasugune hoolivuse, kiindumuse või sõpruse ülesnäitamine ohvri suhtes on selle suhtes alati sekundaarne. On võtnud kaua aega, et mõista, et laste seksuaalsetest ahistajatest kurjategijad sooritavad harva üheainsa teo üheainsa ohvriga või ühte liiki ahistamise. Enamikul kurjategijatest on arvukalt ohvreid, sageli nii poisse kui
naised, kes väljendavad seksuaalset erutust või meeldivust eelpuberteediealiste laste suhtes. 20. Pedofiilia on parafiilia alatüüp. Parafiiliad on tugevad seksuaalsed fantaasiad, kihud ja käitumises, mis tavaliselt on seotud laste ja objektidega. 21. Pedofiilia on kuritegu. Veel 90-ndatel ei teadvustatud Eestis pedofiilia kui kuriteoliigi tõsidust, mistõttu pedofiilijuhtumite käsitlus jäi valdavalt õigussüsteemi valdkonda. Alles viimasel ajal on hakatud pedofiiliat pidama inimese seksuaalsfääri haiguseks ning rõhutama pedofiilide ravi vajalikkust eesmärgiga ära hoida nende poolt võimalikke uute seksuaalkuritegude toimepanemist. LASTEKAITSE 1. Lastekaitse on perekonnapoliitika üks tähtsaim osa. 2. Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine
annaabi.ee 
