Varsti laskub ta merepõhja, kinnitub sinna iminapaga ja teeb läbi veel ühe moonde, kus vastse eesosa taandareneb, magu sisaldavast tagaosast aga kujuneb noor meritäht. Aasta möödudes on meritäht 10 cm pikkune ja üsna nõrga kehaehitusega, ent juba suguküps. Samuti on meritähed suutelised paljunema sugutult. Nende keha jaguneb sel juhul kaheks või enamaks osaks ning igast osast kasvab uus isend. VEREVA MERITÄHE ISELOOMULIKUD OMADUSED Keha pealispind: Kaetud haarlatega (peditsellaarid), mis on mõeldud keha puhastamiseks ja enesekaitseks. Välissein: Elastne, koosneb lihaskiududest ja lubiplaatidest. Haarlad: Nende järgi said nime haareltähelised. Hilusejalakesed: Torukujulised hiljusejalakesed on varustatud iminappadega ning ette nähtud liikumiseks, saaklooma püüdmiseks ning selle koja avamiseks. Seedimine: Toit läheb keha alaosas oleva suuava kaudu makku, kiirtes paiknev "maks" toodab maomahla. Väljaheited väljuvad pärakuava kaudu PALJUNEMINE Suguküpsus: 1
Merisiilikute (Echinoidea) ehitus: Kiirteta. Ümarat keha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele kinnituvad liikuvad okkad. Katmata on vaid suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest viiel paaril on augukesed hiljusejalgade jaoks. Suuvastasel küljel asub kiviplaat, ja enamasti ka pärak. Suus on nn. Aristotelese latern mälumisaparaat 25 lubiplaadist. Kehapinda okaste vahel puhastavad ohtrad haarlad (peditsellaarid). Nii okkad kui haarlad võivad olla väga mürgised. Meripurade (Holothuroidea) ehitus: Pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud (paikneb aboraalses otsas) ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja
annaabi.ee 
