Kolledžid olid sellel ajal mõeldud põhiliselt vaesematele üliõpilastele, kellel ei olnud võimalik endale ise peavarju leida. Peamiseks erinevuseks ülikoolide ja teiste koolide vahel oli see, et ülikoolides tehti kvaliteetseid teadus- ja õppetöid. Juba keskajal olid ülikoolid kui iseseisvad üksused, mis tegelesid oma probleemide ja siseasjadega ise. Keskajal oli ülikoolides palju selliseid ameteid, mida tänapäeva ülikoolidel pole. Näiteks pedellid, kes olid kui ülikooli turvamehed ja sündikus, kes tegeles ülikooli majandusasjadega. Keskaja ülikoolis olid erinevad õppejõud: mõned tähtsamad ja teised vähemtähtsamad. Paljusi tunde andsid keskajal üliõpilased, kes olid juba mingi kraadi ülikoolist kätte saanud. Näiteks õpetasid vähemtähtsaid aineid üliõpilased, kellel oli bakalaureuse kraad. Keskaegseid õpetajaid austati väga, kuna nad olid saanud tunnustust paavsti käest.
» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha teoloogid, meedikud, dekretistid *; maha prokuraatorid, elektorid ja rektor!» «Päris viimnepäev!» ümises meister Andry oma kõrvu kinni hoides. «Seal ongi rektor! Tuleb praegu üle platsi!» karjus üks aknalolijaist. 7 Kõigi silmad pöördusid platsi poole. «On see tõesti meie auväärt rektor, meister Thibaut?» küsis Jehan Frollo du Moulin, kes oli roninud ühe sisesamba otsa ega võinud sealt näha, mis väljas sünnib.
annaabi.ee 
