polekski pääsenud mister Brownlow mees, kes Oliverist väga hoolib ning lõpuks ka lapsendab Edward Leeford / Monks ahne Oliveri poolvend, kes ei soovi ema pärandust oma poolvenna, Oliveriga jagada, seega hävitab tõendeid Oliveri mineviku ning ema kohta 3. Sisukokkuvõte: Oliveri ema sureb sünnitusel ning isast ei teata, mistõttu ta kasvab üles kogukonna lastekodus. Kaheksa aasta pärast viib pedell mister Bumble ta vaestemajja. Vaestemajas teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb alati väheks, see-eest vaestemaja abilised naudivad kopsakaid portsjone. Liisu tõmbamisel kaotanud Oliver pidi õhtul majaisanda käest süüa juurde küsima, mille peale kutsuti kohale pedell ning Oliver visati kartsa. Järgmisel päeval aga pandi väravale kuulutus, kus pakuti viit naela sellele, kes Oliveri kogukonna kaelast vabastab.
11. Kuidas kohtles orbudekodu kasvandikke eestseisus? 12. Milline oli Oliveri edasine tulevik? 13. Kas tänapäeva Eestis on nii õnnetuid lapsi nagu Oliver? 14. Miks satuvad Eestis lapsed lastekodudesse? Kas Eestis on väga vaeseid vanemaid, kes peavad oma lapse ära andma? 4. Sea järgmised kavapunktid õigesse järjestusse. Ava kahe-kolme lausega iga kavapunkti sisu. - Oliver mister Bumble'i ees - mister Bumble'i tuleku põhjus - laste olukord vaestemajas - Oliver eestseisuse ees - pedell Bumble'i külaskäik orbudekodusse - Oliveri 9. sünnipäev - Oliveri lahkumine orbudekodust 5. Charles Dickens kirjeldab realistlikult suurlinna elu 19. sajandil. Vaata oma klassis ringi ja kirjelda seda realistlikult. Ole kriitiline. 6. Koosta ,,Oliver Twisti seikluste" katkendi põhjal 10 väidet (osa õiged, osa valed) või ristsõna.
Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vaheliste tüliküsimuste lahendamine. Nende ülesannete täitmisel olid rektorile abiks palgalised prorektorid, sekretärid, notaariused, sündikud ja teised ametimehed. Ülikooli politseimeistri ülesandeid täitis pedell, kes viis ellu rektori ja dekaanide korraldusi. Pedelli ametikohta peeti tähtsaks ja auväärseks, mistõttu paljudes ülikoolides võis pedellideks saada üksnes aadlik. Keskajal ei tehtud vahet kesk-ja kõrgema hariduse vahel, võisid ülikooli astuda õige noored poisid(alates 14.eluaastast), eeldusel, et nad valdavad piisavalt ladina keelt. Kuid üliõpilased ei tohtinud olla abielus kuna abielu peeti tõsiseks
Õpinguid tuli alustada filosoofiateduskonnas ,sest ülikoolide eeskujuks oli pariisi ülikool ja kuna sela oli nii ,siis kujunes see ka teistes ülikoolides nii. Ülikoolide juhtimissüsteem: õpetada võisid ainult need,kellel on teduskraad, õppejõud valisid ise endale juhi(dekaani) Skolastika-autoriteetidele toetuv,triviidium-Iastme e baasharidus(grammatika,retoorika,dialektika) Kvadriidium-aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika. Fakulteet-1445 tekkis trükikunst, pedell-ülikooli politsei ülem. Empiiriline õpetus-katsetele põhinev. 1445- Johannes Gutenberg-trükikunsti algus Ülikoolid ja teadus Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad.
annaabi.ee 
