on keegi hirmus kägistanud tule paagi. On elu kahtepidi tallat kahekordne vaag. Kas on veel midagi siin pääle poomiskaagi? Ing, meie armastusse tilgub meie sõpru verd, alla me armatsuse aseme, see valgub, alla kere ning värvib merevahu, teotab sinu merd. On õudne olla õnneline keskel selle sõja pere. Kaheksas Kiri Pää päiksest, juuksed pedajate hõngu, kas mäletad, Ing, kuidas saime koju? Sa naerden tõrjusid näolt kuldseid lõngu, mis sügisesse vedan ämblikroju. Pedastik kulda, kulda kanarbik. Veretid pajud soil ja männijässid kuletan kõive keskel rohetasid, ümber sa enda kirju räti mässid, kui järvele sa alla kohetasid. Kirendav rätik so ka järv ja soo. Musträästaid parv siis laskus ranna roogu, need, mäletad, kuis siukatasid tsirgud ja pilliroogu hällitasid loogu? Päev olid päiksen, õhtuks mulle virgud. Me järgi undama jääb öhe rehepeks. Üheksas Kiri Järve pääl on mitu rada, teed. Kui sa tuled, millist rada tuled?
Maantee ääres asub langenute vennashaud ning obelisk. Asulas on kauplus, koolimaja ja laululava. Majutust pakub suveperioodil Pikasilla Põhikool. Staadionil korraldatakse suviti laagreid, olemas on võimla ja palliväljakud. Laagrite ja väliürituste puhul korraldab toitlustamist Pikasilla Põhikool. Alalist toitlustusvõimalust pakub AS Merts baar maantee ääres bensiinijaamas. Asulas on kaks randumiskohta ja kaks heas seisukorras ujumiskohta. Suur maastikulise väärtusega on Pikasilla pedastik - nii puude koosluse kui ka kaunite vaadete poolest Väike-Emajõele ja Vooremäele. Kohalik rahvas kutsub kohta Pikasilla paluks, üht metsasihti ka Õhkamise alleeks. Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti sinna koguni sanatooriumi ehitada. Maardina talu Luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) sünnikoht mälestuskiviga, 1891. a. asus Visnapuude pere Pikasillale. Riidaja mõis ja kabel Paika mainitakse 1223. a. kroonikas Põdrala (Padriale) nime all. Aastast 1593 on teateid